Haridus ja teadusminister Jürgen Ligi märkis, et peaauhinna saanud e-keelenõu harib keelekasutajaid ja aitab oma mõtteid selgemalt väljendada kõigil, kes seda soovivad, teatas haridusministeerium.

„Ilus keel on arusaadav ja mitmekesine keel. Kui räägime ka keerulistest asjadest lihtsalt ja säilitame seejuures eesti keele omapära, muudame eesti keele veel ilusamaks ja arutelud sisukamaks,“ ütles minister Ligi.

E-keelenõu pakub tasuta keelenõuandeid nii veebis kui telefoni teel kõigile eesti keele kasutajatele ja õppijatele. E-keelenõu veebikeskkonnas (http://kn.eki.ee/) sooritatakse ühekorraga otsing paljudes sõnastikes, mis võimaldab kasutajal tutvuda peaaegu kõikide otsingusõnaga seotud praktiliste keeleaspektidega. Mitme allika eraldi uurimise asemel saavutatakse e-keelenõu abil oluline ajavõit. E-keelenõust on palju abi neil, kelle töövahend on keel ja tekstiloome, näiteks ajakirjanikud, tõlkijad, toimetajad jpt.

Keelenõuande telefonile 631 3731 vastatakse tööpäeviti kell 9-12 ja 13-17.

Rahvas valis "Hiiu sõnaraamatu"

Keeleteo rahvaauhinna võitnud "Hiiu sõnaraamatu" autor on hiidlasest keeleteadlane Paul Kokla ja toimetaja Meeli Sedrik. Sõnaraamatu ilmumine oli Hiiumaal suursündmus ning vallandas hiidlastes huvi oma keele vastu. Raamatu esitluspäeva, 13. veebruari hakati kutsuma hiiu keele päevaks.

Sõnaraamat sisaldab hiiu keele põhisõnavara ja murdesõnu Hiiumaa murrakutest, kokku umbes 5800 sõnaartiklit koos põhivormidega. Kuna hiiu keele eripära avaldub eelkõige häälduses, on sõnade juurde märgitud ka nende hiiupärane hääldus. Tänu ohtratele näitelausetele on raamatut ka lihtsalt niisama mõnus lugeda.

Rahvaauhinna pälvinud "Hiiu sõnaraamatut" tõstsid esile ka ministrid.

Rahvahääletusel osalejaid oli tänavu 2528. Kokku anti 3953 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt. Rahvahääletuse võitnud „Hiiu sõnaraamat“ sai 551 häält. Järgnesid Kuku raadio saade „Libauudised“ (autor ja esitaja Rohke Debelakk) 481 häälega ja e-keelenõu 355 häälega.

2015. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 27 mullust keeletegu ehk rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Keeleteo auhind anti tänavu välja kümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa iga-aastasest emakeelepäeva tähistamisest.

Keeleteokonkurssi korraldavad haridus- ja teadusministeerium, Emakeele Selts ja Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Konkursi lõpuüritus toimus tänavu Jõhvi Gümnaasiumis.

1. e-keelenõu
2. Soomekeelne eesti keele grammatika "Viron kielioppi"
3. „Eesti keele varamu“ sarja algatamine ja esimese köite väljaandmine
4. Eesti-leedu sõnaraamat
5. ESTO-muusika. Ulgu-Eesti leviplaate 1958-1988
6. Aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber“ väljaandmine
7. Kirjandustund kirjanikuga
8. „Hiiu sõnaraamat“
9. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koolitused õpetajatele 2006-2016
10. Eesti-läti sõnaraamat
11. Mare Kitsniku blogi „Rõõm keelest ja inimestest“
12. Plaat „Upa-upa ubinakõnõ. Latsilaulõ võro keelen“
13. XVI emakeelepäeva konverents Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis
14. Lugemiskaartide sari „Head eesti …“
15. Hiiumaa Emmaste murrakus muistendikogumik „Iiu Leiger“ ja lasteraamat „Iiuma vägimihe Leigri seiklused“
16. Keskkonnatervishoiu eesti-inglise seletussõnaraamatu koostamine ja väljaandmine
17. Tasuta ja kõigile avatud iganädalane eesti-vene keelekümblusgrupp
18. Kuku raadio saade „Libauudised“ (autor ja esitaja Rohke Debelakk)
19. Selge sõnumi auhind
20. Edvin ja Lembe Hiedeli toimetajaauhind
21. Läti-eesti sõnaraamat. Latviešu-igauņu vārdnīca. [Latvian-Estonian dictionary]
22. Eesti Keele Instituudi tasuta keelenõuanne
23. Konguta Kooli aabits
24. „Heinrich Stahli tekstide sõnastik“
25. Kinoteatri lavastus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?“ (2015)
26. Reet Kasiku raamat „Sõnamoodustus“
27. Stipendiumi algatamine eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele