“Aasta inimene 2004 tähendab tunnustust Eesti elukutselise sõduri vaprusele ja kamraadlikkusele ning võrdselt — või veelgi enam — ka tunnustust nende sõdurite lähedaste usule ja lootusele, mis aitab neil oma mehi, poegi, vendi või sõpru koju oodata,” põhjendab toimetus valikut lehe juhtkirjas.

“Nimetades Iraagis teeniva Eesti sõduri aasta inimeseks 2004, lahutab Postimees sõja kui poliitika jätkamise vahendi ja sellesse sõtta läinud Eesti mehed,” selgitab ajaleht.

“Sõda peabki olema ebapopulaarne ja eetiliselt taunitav. Aga väikeriigi valikud on mõnikord ahtamad kui me soovime. Need ahtad valikud — ka valitsuse ja parlamendi soov olla liitlane USAle, et nemad oleksid meie liitlased — ongi Bagdadi saatnud juba üle saja Eesti sõduri.”

Ajaleht nendib, et kodu on missioonile läinud sõdurile kõige tähtsam tagala. “Üks naiselt või tüdruksõbralt arvutisse visatud kahemõtteline sõna nagu ka muremõte võimendub Bagdadi jõudes emotsioonide plahvatuseks. Lähedased on mõistnud oma mehi-poegi-vendi-sõpru hoida. Sõjas on sellel mõistmisel suurem väärtus kui kõige paremal kuulivestil. Samasugusest mõistmisest lähtub ka Postimees, nimetades Eesti sõduri Iraagis aasta inimeseks 2004.”

Kriisikolletes teenivad sõdurid on ajakirjanduse erilist lugupidamist pälvinud varemgi. Rahvusvaheline uudisteajakiri Time valis mullu aasta inimeseks ameerika sõduri.