Väikese Emily isa sotsiaalmeedia konto voog näitab päris hästi, kuidas viimane ning ka mõnevõrra otsustav aasta temale ja pisitüdrukule möödunud on.

Näiteks teatas detsembri alguses Emily isa, et pisitüdruk läks esimest korda lasteaeda. "Täna oli Emily esimene päev lasteaias, talle väga meeldis seal, leidis endale juba sõbra, kes kallistas Emilyt ja aitas riideid selga panna. Kuus nädalat olime kahekesi kodus, nüüd saab Emily lastega mängida ja issi saab tagasi tööle minna," rõõmustas Emily isa.

Lisaks on tänavu Emily isa postitanud ka mitmeid videoid enda Facebooki kontole, kus Emily teeb igapäevaseid tegevusi nagu söömine, telekavaatamine, kõndimine jne. Need videod annavad ilmselgelt märku, et ränki vigastusi saanud tüdruk on tegemas mõningaid edusamme.

Siiski teatas Emily isa septembris, et kogu protsess on olnud "täis suuri edusamme ja väikseid tagasilööke". Ilmselt pidas Emily isa ühe tagasilöögina silmas mais oma postituses tehtud arstide avastust, et Emilyl on epileptilised muutused ajus ning seega tuli oodata raviga, kuna ravi takistas arengut. Samuti olevat tüdrukul kevadel tekkinud situatsioonid, kus ta aegajalt ennast nö välja lülitab.

Kõigest sellest hoolimata on Emily isa postitused sotsiaalmeedias saamas alati palju positiivset tähelepanu ja vastukaja. Videoid ja pilte kommenteeritakse sadade inimeste poolt ning nende postitused jõuavad tuhandete inimesteni. See näitab ilmselgelt, et juhtum, mis päädis tänavu Emily ema ja kasuisa süüdimõistmisega, on läinud hinge suurele osale eestlastest.

Politsei: "Emily juhtumeid" on aastas üksikuid

Tegelikult tõdeb Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse vanem Reimo Raivet, et nii traagiliste tagajärgedega laste väärkohtlemisi nagu Emily juhtum on õnneks aastas väga üksikuid. Sel aastal on näiteks Põhja prefektuuri lastekaitseteenistus alustanud kümmekond kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb kas kehalist väärkohtlemist või raskete kehavigastuste tekitamist (viimast paar üksikut), kus kannatanuks on olnud väikelaps ehk kuni 3-aastane.

"Lõviosa neist moodustavad kas siis lapse tutistamised või löömised, mille tagajärjel on lapse kergemaid kehavigastusi saanud. See suurusjärk ei ole võrreldes möödunud aastatega märkimisväärselt erinenud," rääkis Raivet Delfile.

"Sellised kuriteod on tihtilugu varjatud, mis tähendab, et on alust arvata, et juhtumeid võib olla rohkem, kui neid politseile teada antakse. Siin on aga väga oluline kõigi täiskasvanute tähelepanelikkus, et tunda ära võimalik väärkohtlemise ohver ja sellest kindlasti kas siis politseid või lastekaitset teavitada. Enamus neist kuritegudest, mida meie lastekaitseteenistus on menetlenud, jõuavad ka kohtusse," lisas Raivet.

Lastekaitse liit: Emily juhtum tõi teema taas teravalt päevakorda

Eesti lastekaitseliidu juht Martin Medar rääkis Delfile, et kuna liidu jaoks on igasugune lapse väärkohtlemine taunitav ning vastuolus nii inimõiguste- kui ka lapse õigustega, siis on kahetsusväärne, et laste vastu suunatud vägivald jõuab avalikkuse tähelepanu alla siis, kui on juhtunud juba kõige halvem.

"Kui meieni jõuab teave (helistatakse, teavitatakse meili teel, Facebook’i kaudu) abivajavast lapsest, siis oleme kohustatud sellest teavitamakas politseid või kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajat. Meie võimalus on aidata kaasa laste vastase vägivalla lõpetamisele ühiskonnaliikmete teadlikkuse tõstmise kaudu. Seda teeme erinevate tegevuste kaudu - anname lastele, lastevanematele jt esmast nõu, sh tasuta juriidilist abi, oleme tihti kohalikule omavalitsusele abiks nõuandja rollis jne," rääkis Medar.

Küll aga on Lastekaitse Liit aastate jooksul ning ka täna juhtinud riigi tähelepanu ennetavate ning sekkuvate meetodite väljatöötamisele. Lisaks tähelepanu juhtimisele olllakse ka ise astunud suuri samme ennetusmeetodite rakendamiseks ning ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks.

Tänu ühiskonna teadlikkuse tõstmisele on liidu sõnul suurenenud ja paranenud ka probleemide märkamine (nn varajane märkamine). Inimesed on julgemad info edastamisel ning abi otsimisel. Viimastel aastatel on üleüldiselt suurenenud ühiskonna huvi laste heaolu suhtes ning inimesed suhtuvad lastesse aina tundlikumalt ning suurema tähelepanelikkusega, leiab liit.

"Ei saaks öelda, et just väikese Emily juhtum oli niiöelda nurgakiviks, kuid kindlasti puudutas just see juhtum paljusid varasemalt enam. Suurem tähelepanu on tingitud ka Emily isa aktiivsest tegutsemisest sotsiaalmeedias. Küll aga võib öelda, et just väikese Emily juhtumi järel algas suurem diskussioon meedia ja lapse õiguste teemal. Antud teema tõstatamine on äärmiselt oluline, kuid iga loo puhul tuleb pidada silmas lapse õigust privaatsusele ning vältida lapse taasohvristamist," leiab Medar.

Seega Lastekaitse Liidu juhi seisukoht on, et lapse igasugune karistamine on keelatud. Ja kõikidel inimestel on kohustus informeerida juhtumitest politseid, kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajat või helistada Lasteabi telefonil 116 111. Keelatud laste löömine (vitsa, laksu või rihma andmine) kas siis käe või mingi vahendiga - piitsa, kepi, rihma, kinga vms, jalaga löömine, raputamine või tõukamine, küünistamine, näpistamine, hammustamine, tutistamine või kõrvade muljumine, laste sundimine püsima ebamugavas asendis, põletamine, kõrvetamine või sunniviisiline toitmine. Muud konkreetsed kehalise karistamise vormid on loetletud ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooni üldkommentaaris nr. 13: lapse õigus kaitsele igasuguse vägivalla eest.

Ema ja kasuisa väärkohtlemises süüdi

Harju maakohus mõistis 15. aprillil kaheaastase kasutütre Emily sandistanud mehe üheksaks aastaks vangi.

Kohus tunnistas Egert Musta süüdi korduvas kehalises väärkohtlemises ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises ning mõistis talle liitkaristuseks üheksa-aastase vangistuse.

Põhja ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt on eeluurimisega tuvastatud, et Egert Must peksis 3.-16. septembril 2014 Maardus asuvas majas oma elukaaslase tütart, põhjustades talle valu ja tervisekahjustusi, nende hulgas ühe eluohtliku vigastuse.

Kohtuistungil tunnistas Must end süüdi osaliselt. Musta kaitsja palus tema kaitsealuse süü ümber kvalifitseerida, väites, et kehavigastuse tekitas Must lapsele ettevaatamatusest. Korduvas kehalises väärkohtlemises palus kaitsja Must õigeks mõista.

Mustalt mõisteti kannatanu esindaja kasuks 50 000 eurot ja riigi tuludesse menetluskulud 2922,63 eurot. Must on kaevanud otsuse edasi isegi riigikohtusse.

Märtsis astus aga oma kaheaastase tütre Emily kallal vägivalda tarvitanud Keiti Voogre kohtu ette uue karistuskokkuleppega, kuna kohtu hinnangul polnud eelmine kokkulepitud karistus piisavalt karm. Naine mõisteti kolmeks aastaks vangi, millest reaalselt tuli ära kanda kuus kuud, mis kohtuotsuse langetamise ajaks oli juba ära kantud. Seega kõndis Voogre kohtusaalist kohe välja.

Naist süüdistati selles, et alates 2013. aasta novembrist kuni eelmise aasta septembrini kasutas ta kokku umbes kümnel korral vägivalda oma 2012. aasta märtsis sündinud tütre vastu – lõi last lahtise käega või tiris teda juustest, põhjustades lapsele valu.

Aprillis rahuldas aga Tartu maakohus rahuldas Võru linna avalduse ja võttis Keiti Voogrelt täielikult ära vanemlikud õigused tema alaealise lapse suhtes. Vanemlikud õigused jäid lapse isale.

Kohus leidis, et Voogrel puudub tegelik arusaam lapse tervislikust seisundist, tema kasvatamisest ning füüsilistest ja emotsionaalsetest vajadustest. Kohtu hinnangul kujutaks Voogrele hooldusõiguse jätmine ohtu lapse elule ja tervisele,

Kindlaks määrati ka Voogre ja lapse vahelise edasise suhtlemise kord. Nii linnavalitsuse esindajad kui lapse advokaadist esindaja leidsid, et Voogrele võib võimaldada edaspidi lapsega suhtlemist kolmanda isiku juuresolekul.