Aasmäe: kaubamärk võib muutuda mõttetuks

Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja Hardo Aasmäe ei pea pärast eilset TEA kirjastuse võitu ringkonnakohtus teemat oma kirjastuse jaoks veel lõpetatuks, sest tema arvates on tegu palju üldisema ja põhimõttelisema probleemiga, mis võib halvimal juhul muuta kaubamärgi registreerimise Eestis mõttetuks.

“Kui niisugune kohtuotsus jääb jõusse, siis tekib ju tegelikult küsimus sellest, kuivõrd mõistlik on Eestis kaubamärke üldse registreerida,” ütles Aasmäe Delfile.

“Praegune juhtum näitab seda, et ettevõte registreerib kaubamärgi, ta maksab ära vastavad riigilõivud, kaubamärk registreeritakse teatud aastate peale ja tulemus on ometi selline, et eelnevalt kaubamärki tühistamata võivad teised asuda seda kaubamärki kasutama,” selgitas Aasmäe.

“Ega siin muid variante ei ole, tuleb otsustada kas riigikohus või mitte. Tõenäoliselt läheb asi riigikohtusse,” kommenteeris Aasmäe Entsüklopeediakirjastuse edasisi plaane.

Kohtu poolt määratud 60 000 krooni, millega Entsüklopeediakirjastus peab tasuma TEA kirjastuse kohtukulud, ei pidanud Aasmäe suureks summaks ja toonitas, et tegu on eelkõige põhimõttelise küsimusega

“See tähendab ju seda, et kõik, kes on kaubamärke registreerinud peavad arvestama sellega, et neid hakatakse ilma nendega kooskõlastamata kasutama,” ütles Aasmäe lõeptuseks.

Tallinna ringkonnakohus otsustas eile tühistada Harju maakohtu otsuse, millega oli rahuldatud Eesti Entsüklopeediakirjastuse hagi TEA Kirjastuse vastu.

Eesti Entsüklopeediakirjastuse oli oma algses hagis TEA Kirjastuse vastu nõudnud kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuva tegevuse lõpetamist, 23 600 krooni suuruse kahju hüvitamist ja seni müümata jäänud “Puutöö A & O” köidete hävitamist.

Kirjastus TEA kaitsja, vandeadvokaat Kalev Aavik sõnas Delfile Hardo Aasmäe kaubamärgi kaitstavuse kommentaari kohta, et ringkonnakohtu otsus põhines kohtu hinnangul tähise „A & O” kaubamärgina kaitstavusele. “Kohus leidis, et see tähis ei ole kooskõlas kaubamärgiseaduse nõuetega. Seega otsus selle jõussejäämisel kinnitab küll seda, et seaduse nõuetele mittevastava tähise registreerimine võib osutuda mõttetuks, mitte aga seda, et kaubamärkide registreerimine üleüldse kuidagi mõttetu tegevus oleks.”