“Paljudes piirkondades esines ränki sadusid, mille tagajärjel tekkisid laialdased üleujutused.”
Näiteks juunis ja juulis põhjustasid mussoonvihmad Indias, Pakistanis ja Bangladeshis tugevaid üleujutusi. Mitmed vaatlusjaamad teatasid 24-tunnistest vihmadest, kus korraga sadas üle 350 mm (Eesti sajab keskmiselt 637 mm aastas). Tugevates üleujutustes hukkus rohkem kui 500 inimest, kodu pidi jätma üle 10 miljoni inimese, hävisid hiiglasuured põllupinnad, tohutul hulgal kariloomi ja elumaju, teatas Delfile keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.
Kagu-Euroopat aga tabasid juunis ja juulis kaks tugevat, üle 40 kraadi ulatuvat kuumalainet, mis põrmustasid varasemad rekordid. Kümned inimesed surid, tuletõrjujad töötasid ööpäevad läbi, kustutades tuhandeid hektareid laastavaid tulekahjusid. 23. juulil sai Bulgaaria kirja uue kuumarekordi — 45 kraadi.
Lääne- ja Kesk-Venemaad tabas tänavu mais rekordiline kuumalaine. Näiteks Moskvas ulatus 28. mail temperatuur 32,9 kraadini, mis on kõrgeim alates 1891. aastast.
Lõuna-Ameerika erinevatesse piirkondadesse tõi aga ebatavaliselt külm talv (kuni miinus 22 kraadi) kaasa tuuli, tuisku ja haruldasi lumesadusid. Üle Lõuna-Aafrika liikus talvine ilmafront 27. juunil ja sellega kaasnes märkimisväärne lumesadu (mõnedes riigi osades kuni 25 cm lund).
Eestis on viimastel aegadel tähelepanu äratanud kohalikud rahesajud, kus raheterade läbimõõt on küündinud kuni 50 mm; samuti keeristorm Tartu kandis.
“WMO ennustab nii tugevate sadude kui ka äärmuslike kuumalainete sagenemist ning töötab koos riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste ning ÜRO agentuuridega välja varast hoiatussüsteemi,” ütles Saar. “Selleks tuleb riigiti ühtlustada ilmavaatlused, mis annaksid vajaliku seire ja ilmamõjude hinnangu ja tegevusprioriteedid kõige haavatavamate piirkondade jaoks.”
