"Vastust küsimusele "kes kontrollib kontrollijaid?" on alati olnud keeruline leida, mis näitab ka selle olulisust. Organisatsioon, millele on antud seaduslik võimalus salaja jälgida ja ka jälitada, omab iseeneslikku ohtu, et keegi võib seda kurjasti ära kasutada. Meie parlamendi vastava komisjoni võimalused efektiivse kontrolli teostamiseks on üsna illusoorsed, kuna komisjon tegeleb materjalidega, mida kontrollitavad ise neile esitavad. Võite kindlad olla, et spioone selliste materjalide põhjal ei ole võimalik leida," tõdes julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liige Must.

"Kaitsepolitseiametnikest riigireeturite paljastamine ei ole aga ainus põhjus seda struktuuri kontrollida. Nii näiteks peaks riigikogu komisjon suutma ohjata jälitustegevusega seotud struktuuride kaasamist parteipoliitilisse võitlusse ning kaitsma rangelt põhimõtet, et riigi huvide kaitse ja valitseva koalitsiooni parteide huvide kaitse on erinevad asjad," rõhutas Must. Kindlasti peab parlamendikomisjon ohjama ka kõigi jälitusasutuste igipõlist püüdlust iga hinna eest „vaenlasi“ ja „ohtusid“ toota, et enda vajalikkust ja laienemispüüdlusi põhjendada, lisas ta.

Musta sõnul on mitmetes demokraatlikes riikides juhindutud printsiibist, mille kohaselt jõustruktuuri kontrollimisega saab kõige paremini hakkama teine jõustruktuur. "Ka meil oli varem üsna tugev keskkriminaalpolitsei, mis sai kindlasti tasakaalustada ka kapo tegevust. Pädev oleks kindlasti ka teabeamet, mis omab ressursse ja oskusi. Teatud ulatuses tuleb sellist kontrolli kindlasti rakendada."

"Suureks probleemiks on aga meie riigi väiksus ja seega ka olukord, kus suur osa julgeolekutöötajatest on head tuttavad, näiteks kunagised kolleegid või õpingukaaslased. Piltlikult öeldes võib tekkida olukord, kus õhtul „visataks koos viina“, kuid järgmisel päeval tuleb hakata üksteist kontrollima."

"Mulle meenub selle teemaga seoses ka parlamendi julgeolekukomisjoni eelmise esimehe Jaanus Rahumägi juhtum, kus ta kirjeldas, kuidas tema soov kapo võimu ohjeldada tõi kaasa tema kohta ilmunud ja tema ausust kahtluse alla panevad artiklid ajakirjanduses," rääkis Must. Rahumägi viitas otseselt, et kapo lekitas informatsiooni tema diskrediteerimise eesmärgil. Kas see päris nii ka oli - ei tea, kuid mõtlema paneb kindlasti, sõnas Must.

Kindlasti peab aga igat riiklikku struktuuri olema võimalus kontrollida, lisas Must. "Sest seal, kus töötavad inimesed, on võimalikud ka eksimused. Selleks ei ole ühte ja ainuõiget kontrollivat institutsiooni, vaid neid tuleb rakendada mõistlikult, üksteisest lahus ja tasakaalustatult."