Peaministrikandidaadi diskussioonist erakonnas ja selle ümber

Viimastel päevadel on minu poole pöördunud väga paljud erakonnakaaslased, ajakirjanikud, kolleegid ja tuttavad nii Tartust kui teistest linnadest ja maakondadest. Ka teiste erakondade inimesed.

Küsimuste ring on üks: kelle algatus on Kadri Simsoni pakkumine peaministrikandidaadiks? Kuidas selline otsus kujunes ja kes selle taga on? Kas see on mäss Keskerakonna laevas? Või on see Savisaare salakaval plaan teiste erakondade kandidaatide nooruse-eeliste kustutamiseks? Mis seal veel taga on? Mida erakond sellega võidab või kaotab? Kas see tähendab, et Edgar ei osalegi valimiskampaanias ning jätab oma lapsukesed omapäi poliitika tormilisele avamerele ulpima? Milline on minu roll ja positsioon sellise otsuse kujunemises? Kuidas mina ettepanekusse suhtun? Kas see tähendab katset Savisaare võimu ohjata? Kas see ettepanek tähendab Keskerakonna püüdlust iga hinna eest, kas või mõne teise erakonna sülekoerakesena ja ilma Savisaareta valitsusse pääseda? Kas Jüri Ratas ja Kadri Simson visatakse nüüd erakonnast välja? Või ega nad erakonnast ära ei lähe, kui Jüri Ratase ettepanekut ei aktsepteerita? Jne.

Nii palju kui mina tean, on erakonnas ja ka selle juhatuses juba ammu olnud mõtteid, et meie jõudu ja energiat tuleb valimiskampaania ajal võimalikult ratsionaalselt jagada ning valimiskampaania raskuspunkt kellegi teise, näiteks Kadri Simsoni õlgadele panna. Samas on alati domineerinud ning valitseb ka täna lihtne ja selge mõte, et erakonna esimees Edgar Savisaar on meie rahvuslik rikkus ja ilma temata ning tema tulihingeliste toetajate kaasalöömiseta oleks Keskerakonna valimiskampaania tühi tuuletallamine. Edgar ja tema saavutused on meie valimiskampaania üks kõige jõulisem argument üldse. Samas ei ole mõistlik Tallinna linn kogu pingelise kampaania ajaks stand by, n.ö ooterežiimile panna. Teadagi – kui Edgar on peaministrikandidaat, teevad meie oponendid kõik, et valimiskampaania käigus ainult Tallinna asja arutada ja sealt mõnda viga leida või ka välja mõelda, Eesti asjad aga hoopis tahaplaanile jätta. Võimalik, et oleks mõistlik Edgarile just linna juhtimiseks aega jätta ning uskuda, et Kadri on valmisdebattidel teistele peaministrikandidaatidele võimekas, väärikas ja kui soovite, siis nende poolt vaadatuna „piisavalt ebameeldiv“ diskussioonipartner. See ongi asja sisu.

Olen veidi õnnetu, et see idee tuli meediasse nii vara, enne asja korralikumat arutamist erakonna juhatuses. See ei ole normaalne, kui erakonna juhatuse liikmed olulistest algatustest oma erakonna töös ajalehest loevad (kuigi teisalt tean, et ka juhatuses arutamise puhul oleks see väga kiiresti meediasse jõudnud).

Ettepanek iseenesest mulle meeldib. Selles on Keskerakonnale omast julgust ja ebatraditsiooniliste lahenduste pakkumist, selles on julgust ja oskust erakonna jõude ning reserve loominguliselt ümber paigutada.

Tunnen Kadrit veel paremini, kui teised erakonna liikmed. Kuigi olen paratamatult subjektiivne, olen tema teadmistest, oskustest ja võimetest, aga samuti iseloomust, koostöövõimest ja huumorimeelest väga heal arvamusel. Ka Edgar tunneb Kadrit maast ja madalast, on näinud kogu tema kujunemislugu ning sellele omalt poolt kaasa aidanud. Tegelikult ongi nüüd tema öelda, kas ja kuivõrd ta Kadrit usaldab.

Mässu ei ole, lõhet ei ole. Veelgi enam – seni peetud vestluste põhjal julgen väita, et suuri solvumisi ja ukseprõmmimisi ka ei tule. Korralikumalt sõnastades tähendab see, et mitte keegi asjaosalistest ei kavatse erakonnast lahkuda, missugune ka erakonna esimehe suhtumine praegusesse algatusse ei peaks olema. Olen Kadriga rääkinud – tema ei lähe Keskerakonnast kuhugi. Rääkisin ka Jüri Ratasega – tema ka ei lähe.

Muidugi ei saa mistahes otsuse väljakäimise järel küsimust juba ette otsustatuks pidada. Erakonnasisene arutelu on suuremas osas ikka alles ees ja selles on tähtsaim sõna öelda erakonna esimehel. Kui me koos leiame, et valimisvõitluses peab siiski erakonna esimees mitte ainult vägesid juhtima, vaid vastaste pealöögi enda peale võtma, siis nii see ka jääb. Mingi „kes on kõvem“ stiilis hääletusega ei Kadri, Jüri, mina ega keegi erakonna juhatuse liikmetest kaasa ei lähe. Ja erakonna esimehe ameti ümber võivad diskuteerida ainult meie vastased ja sensatsioonimaiad ajakirjanikud. Meie erakonna esimees on Edgar Savisaar.

Parimate soovidega
Aadu Must,
Keskerakonna juhatuse liige
Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna esimees