82-aastane naine sattus Pfizer/BioNTechi vaktsiinisüsti järel liiklusõnnetusse. Haiglaravi ta ei vajanud
(282)
Eelmisel nädalal saadeti ravimiametile neli teatist vaktsiinide tõsistest kõrvalmõjudest. Peale 82-aastase naise saadeti teatis ka 77-aastasest naisest, kel tekkis kaks tundi pärast teist vaktsiinidoosi südame rütmihäire, mis vajas ravi. Patsient paranes.
Kaks alla 65-aastast inimest haigestusid sümptomaatilisse, kuid mitte haiglaravi vajavasse COVID-19 haigusesse vastavalt kaks ja pool nädalat ja üks kuu pärast teist vaktsiiniannust.
Üle 70-aastaste kõrvaltoimete teatistes kirjeldati palavikku, tasakaaluhäiret ja minestamistunnet, pearinglust, nõrkust, süstekoha reaktsioone, kõhulahtisust, iiveldust.
Ravimiamet toonitab, et kõik vaktsineeritud, kuid eriti eakad inimesed peavad olema ettevaatlikud, et tasakaaluhäirete, pearingluse ja minestamise tõttu kukkumisel ennast ei vigastaks. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.
Eelmisel nädalal saadeti ravimiametile kokku 59 teatist Pfizer/BioNTechi kõrvaltoimetest: 52 teatist naistel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 3 üle 70-aastased; 7 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta, neist 2 üle 70-aastasel.
75 protsenti teatistest on teise annuse, 15 protsenti esimese annuse ja 10 protsenti mõlema annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta.
Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva: kõige sagedamini süstekoha reaktsioonid, palavik, kuumahood või külmavärinad ja lihasspasmid, peavalu ja muud valud (sealhulgas kõhu-, lihas-, liiges- või luuvalu, silmade valu), lümfisõlmede turse ja valulikkus (mis võis püsida kuni kaks nädalat), iiveldus, oksendamine, halb enesetunne ja nõrkus, uimasus ja unisus, (näo) tundlikkushäired, tasakaaluhäired, minestamistunne ja minestamine, vererõhu tõus või langus, südamepekslemine, huuleherpese aktiveerumine, nohu, köha, hingamisraskus. Kõik patsiendid olid teatamise hetkel paranenud või paranemas.
Töövõimetuslehte vajati kahel juhul kaheks kuni kolmeks päevaks.
Kõigist vaktsineerimise järgsetest kaebustest tuleks vaktsineerijale teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest, sealhulgas paiksetest kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.
Vaktsineeritu võib teatada ravimiametile ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub. Ravimiametit saab teavitada siin.
Kõrvaltoimed on märk tugevusest
Perearst Karmen Joller on öelnud, et kõrvaltoime näitab immuunsüsteemi tugevust. Joller rääkis, et kõikide vaktsiinide, sealhulgas koroonavaktsiinide kõrvalnähud on täiesti normaalsed ja neid ei tohiks karta, kuid nendega tasub arvestada. Tema sõnul tekivad AstraZeneca vaktsiini kõrvalnähud tavaliselt pärast esimest doosi, Pfizer/BioNTechi reaktsioonid pärast teist doosi.
Joller kinnitas, et kõrvalnähud näitavad immuunsüsteemi reageerimist - need, kellel on tugev immuunsüsteem ehk üldiselt alla 55-aastased, reageerivad tugevamalt, kel aga nõrgem nagu vanemaealistel, ei reageeri immuunsüsteem ärksalt.
“Immuunsüsteem on rahulikum, nagu eakamad inimesed ikka,” tõi Joller erinevuse põhjenduseks.
Joller rääkis, et kui pole kõrvaltoimeid, tekib vaktsineerimise järel kaitse haiguse vastu ikkagi. Ta lisas, et haigust läbi põdedes tekivad küll antikehad, kuid nende kaitse ei pruugi olla sama tugev kui vaktsineerides.
“Kui inimene haigestub, siis me ei tea haiguse kulgu. Ta võib põdeda kergete sümptomitega, aga ka väga rasketega,” selgitas Joller.
