72 tunni jooksul võib HIV-i nakatanu päästa

Aega on ainult 72 tundi! Kui selle aja jooksul raviga alustada, võib pääseda HIV-i nakatumisest. Haiglad kirjutavad HIV-i profülaktilise ravi välja tööülesandeid täites ohtu sattunuile, näiteks turvamehele, kes narkomaanist poevargalt tagaajamise lõpuks raevuka süstlahoobi jalga saanud või laborandile, kelle käes purunes nakatatud verd täis katseklaas.

Kuid paljud saavad viiruse teisiti: reede õhtu möödus ööklubis, kus kohtuti huvitava vastassooesindajaga, tema kõrval hommikul ka ärgati. Tavapärase kassiahastusega koos saabub hirm. Aastaid räägitud tõde: viirusekandjale pole tema kaasavara otsa ette kirjutatud. Ta võis kanda nakkust.

„Vastumürk“ ka hooletule seksijale

Nüüd kaalutakse HIV-i „vastumürgi“ võimaldamist töö tõttu ohtu sattunute kõrval ka tavalisele inimesele, hooletule seksijale. Lääne-Tallinna keskhaigla Merimetsa nakkuskeskuse juhataja Dr Kai Zilmer rääkis Delfile, et massilist profülaktika rakendamist ei peeta praegu õigeks, kuid selle üle diskuteeritakse maailmas.

„Võib-olla tulevad kunagi ka teistsugused soovitused, kuid praegu piirdutakse vaid teatud situatsioonide puhul profülaktika rakendamisega. Teiste puhul mitte, et seda ei taheta teha, vaid seda ei näe ette vastavad maailmas kehtvad juhised.“

Samas kinnitas sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika juht Dagmar Rüütel, et kindlasti ei kirjutata kuu aega vältavat ravi välja ainult tööõnnetustejärgselt. „Ravi on näidustatud, sõltumata sellest, kas kokkupuude toimus töö käigus või mitte.“ Ka ministeeriumi koduleht ei too tööohvrite ja mingil muul moel nakatunute vahel vahet.

„See pole karistus, see on haridus“

Praegu jõuab aastas Merimetsa keskusesse umbes 80 „vastumürgi“ sooviga inimest ja valdav osa neist on just turvamehed, laborandid jms. „Teiste puhul rakendatakse seda vajadusel ja oleme ka meie paaril korral rakendanud. Profülaktika vajaduse määrab infektsionist, kes hindab riski ja teeb selle alusel vastava otsuse,“ rääkis Zilmer. Ka tööõnnetuse puhul ei pruugi arst ravi tarvilikuks pidada.

Väljavaadet, et profülaktikat hakkaksid saama ka tavalised igalaupäevased ööklubitajad, kritiseerivad aidsi-aktivistid. Nelli Kalikova Aidsi Tugikeskusest võrdles seda olukorraga, kus naine ei suvatse soovimatut rasestumist vältida, vaid käib muudkui aborti tegemas. “Inimesel tekib tunne, et ta võibki niimoodi tabletiga HIV-i ravida. Kõigile oleks odavam ja vähem tervist kahjustav, kui kasutataks kondoomi.“

Küsimusele, kas see pole liiga ränk karistus inimesele, kes pole siiski süstiv narkomaan, kes ei sea end kolm korda päevas heroiini verre paisates ise ohtu, kes tõepoolest tegi ühe vea, vastas Kalikova, et see pole karistus, see on haridus. „Teine asi on näiteks olukord, kus inimene on üritanud vältida nakatumist, kasutanud kondoomi, aga see on purunenud.“

Terve Eesti tegevjuht Mairi Jüriska rõhub põntsule, mis ravim ülejäänud tervisele paneb, eriti maksale. Samas ei pea ei Kalikova ega Zilmer märkimisväärseid kõrvalmõjusid kuigi tõenäoliseks. „Eriti see midagi ei tee, väljaarvatud juhul, kui oled ravimikoostisosade suhtes allergiline,“ ütles Kalikova. Maksakahjustus võib Zilmeri sõnul tekkida vaid teatud juhtudel ja üksikutel patsientidel.

Tööülesandeid täites saadud nakkuse profülaktilise ravi kulud tasub tööandja. Terve Eesti koolitaja Liisa Raudsepa sõnul maksab ravi tavalisele inimesele umbes 8000 krooni.

Lähenev katastroof – 6000 aidsihaiget

Kahjuks hakkab lähiaastatel kasvama aidsihaigete arv ning ka nende suremus, sest HIV-i lõppfaasi jõuavad inimesed, kes nakatusid 90ndate lõpus, tunnistas Tervise Arengu Instituudi ekspert Kristi Rüütel. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Mart Ustav tõi kolm aastat tagasi lähituleviku aidsihaigete arvuks 5000-6000. Kusjuures eelmise aasta 31. detsembri seisuga oli Eestis 7473 ravivoodit.

„Meie haiglad saavad olema koormatud nende patsientidega. Ja kui võtame, et iga patsiendi ravi maksab aastas umbes 100 000 krooni, üksnes tabletid, korrutage see number haigete arvuga – päris soliidne summa tuleb välja anda!“

Ustav hoiatas, et seejuures hakkab aidsihaigete ravimine käima teiste haigete arvelt – raha on vähe. „Vähemalt minu arusaamist mööda peaks meie kõigi elukvaliteet selle tõttu langema, et suur osa meditsiinirahast hakkab minema HIV-nakatunute raviks ja nö käigushoidmiseks.“

Kui 6000 aidsihaige immuunsussüsteem kokku variseb, tähendab see nende töövõimetust. Riik kaotab aastas tulu-, sotsiaal- ja töötuskindlustusemaksu näol umbes 553 miljonit krooni (arvutus lähtub veel kehtivast töötuskindlustusemäärast ja maksuameti eelmise aasta viimase kvartali statistikast, mille järgi keskmine väljamakse töötaja kohta on 12 168 krooni).

Tervise Arengu Instituudi andmetel on 3. aprilli seisuga Eestis registreeritud 7005 HIV-i kandjat, kellest 259-l on aids.

Tervelt 43 protsenti aastatel 2001-2007 Merimetsa nakkuskeskusesse jõudnud uutest HIV-juhtudest moodustasid inimesed, kes olid nakatunud juba mitmeid aastaid varem. See tähendab kahte asja: pole teada, paljusid nad ise nakatada jõudsid ja paljusid nende poolt nakatatud omakorda nakatada jõudsid.