68 protsenti läheb eurovalimistele
Sotsioloog Liisa Talvingu sõnul saab praegu arvestada 37 protsendi inimestega, kes oma sõnul kavatsevad kindlasti valima minna.
“Tõenäoliste minejate ehk 31 protsendi hulgas on alati neid, kes tegelikult erinevatel põhjustel valimiskastideni ei jõua,” märkis Talving. “Kuigi kindlaid minejaid on praeguse seisuga vaid kolmandik, on siiski üldine suhtumine valimistesse positiivne.”
Kuu enne septembris korraldatud euroreferendumit lubas Emori küsitlus 70-protsendilist osavõttu, referendumil käis arvamust avaldamas 64 protsenti valijatest.
Kuna valimistel on enam osalusaktiivsust nende inimeste seas, kel on valimiste eel kindel erakondlik eelistus, sõltub Talvingu sõnul palju sellest 22 protsendist, kel praegu parteilist eelistust ei ole.
“Nende inimeste eelistuste väljakujunemine mõjutab nii valimisaktiivsust kui ka kohtade jaotust europarlamendis,” möönis Talving.
“Oluline on ära märkida ka see, et nimekirjade avalikustamine lõplike kandidaatidega võib pildi veel üsna segamini lüüa, sest valimiskäitumist Eestis iseloomustab noorele demokraatiale kohaselt pigem isikutest kui erakondade maailmavaatest lähtumine,” lisas ta.
Kolmel suuremal erakonnal on aasta lõpu seisuga europarlamendi valimistel võrdne toetus — võrdselt 15 protsenti näeks europarlamendis meelsasti Keskerakonna, Reformierakonna või Res Publica kandidaati.
Erakondliku eelistuse jaotuses ainult nende valimisõiguslike vastajate seas, kes päris või üsna kindlasti lähevad valima, juhivad võrdselt 19 protsendiga Res Publica ja Reformierakond. Keskerakond jääb siin kolme protsendiga maha.
Talvingu hinnangul kinnitab see veel kord, et parempoolsete erakondade toetajad on kindlamad valijad. “Seda kõike muidugi juhul, kui üles ei seata küsimust presidendi otsevalimiste kohta, sest see lisaküsimus tõstaks kindlasti tüüpilise Keskerakonna ja Rahvaliidu valija osalusaktiivsust,” tõdes Talving.
Olulised teemad, millele erakonnad valimiste eel peaksid tähelepanu pöörama, on sotsiaalvaldkond, Eesti iseseisvus, otsustusvabadus Euroopa Liidus ning töö- ja palgapoliitika.
Euroopa Liidu infosekretariaadi nõunik Paavo Palk tunnistas, et saadikute prioriteedid peavad reeglina ikkagi määrama valijad.
“Ehkki nii sotsiaalvaldkonda kui ka töötajate vaba liikumist puudutab üleeuroopalistest õigusaktidest vaid viis protsenti, saavad saadikud muude otsuste tegemisel arvestada, et eelkõige sotsiaalvaldkond põhjustab kodumaal muret,” ütles Palk. “Seda võib arvestada eelarvearuteludes, kus parlamendil on suurem sõnaõigus kui teiste Euroopa seaduste suhtes.”
Küsitlus korraldati 18.-28. detsembrini, selle tulemuses kajastub 744 valimisõigusliku kodaniku arvamus.
