Neist 7000 on inimesed, kelle keeleoskus on enda hinnangul piisav ning kel on kavatsus sooritada tasemeeksam. Riiklikud keelenõuded kehtivad valdkondades, kus töötamine eeldab inimeste ohutuse tagamist ja suhtlemist, näiteks klientidega, patsientidega või õpilastega, teatas ETAle Integratsiooni Sihtasutuse Euroopa Liidu (EL) Phare eesti keele õppe programmi koordinaator Hille Hinsberg.

ELi Phare eesti keele õppe programm tellis põhjaliku uuringu, et selgitada välja nende venekeelsete inimeste arvu, kellele ametialaselt kehtivad riiklikud keelenõuded. Seni on erinevad hinnangud ulatunud 30 000 kuni saja tuhandeni.

Eesti keele õppe ja tasemeeksami sooritamise võimalikku sihtrühma kuulub kokku 251 000 15-59aastast mitte-eestlast, kes lähema paari aasta jooksul kas on või plaanivad naasta tööturule, kuid ei oma eestikeelset haridust ning ei oma vastavalt ametikohale tasemetunnistust.

Uuringu raames küsiti, millisest informatsioonist tunneb venekeelne inimene keeleõppijana ja eksamisooritajana puudust ning mis kanalite kaudu ta seda otsib. Peamised infokanalid sihtrühmade jaoks on olnud massimeedia, sõbrad ja tuttavad ning töökoht. Kõige olulisemaks hinnatakse aga keelekursustelt saadud informatsiooni.

Vabas vormis vestluste ehk fookusgrupiuuringu käigus analüüsiti sihtrühma eesti keele õppe ja uue tasemeeksami sooritamise motivatsiooni.

Eesti keele suhtes ei olda üldiselt negatiivselt meelestatud, kuid see on sageli pigem üldtunnustatud väärtus — keeleoskus annab suurema kindlustunde tuleviku suhtes. Samas ligikaudu iga kolmas sihtrühma esindaja ei tunneta, et teda ümbritsev keeleline keskkond oleks muutunud, näiteks kasutatakse sageli tööl vene keelt.

Noorema põlvkonna seas on märgata veendumust, et eesti keel on tööalane oskus. Arvatakse, et lisaks erialasele ettevalmistusele on tööalaseks edenemiseks olulised mitmesugused kommunikatiivsed oskused, sealhulgas esinemis- või meeskonnatöö oskus ja arvutioskus.