62% nekrutitest on sõjaväele kõlbmatud

Valitsus arutas täna kaitseministeeriumi poolt koostatud ülevaadet kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohta 2008. aastal. Kutsealustest tunnistati mittekõlbulikuks või ajutiselt mittekõlbulikuks 7396 ehk ligi 62 protsenti.

Eelmise aasta jooksul tegid kaitseressursside ameti arstlikud komisjonid kutsealuste kohta ligi 12 tuhat otsust, mille kohaselt oli tegevteenistuseks kõlblikke või piirangutega kõlblikke noormehi vastavalt 3112 (26 protsenti) ja 1460 (12 protsenti), mittekõlbulikuks või ajutiselt mittekõlbulikuks 7396 ehk ligi 62 protsenti, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamise otsuse põhjustasid sagedamini lihasluukonna- ja sidekoe haigused ning psüühika- ja käitumishäired.

17- 60 aastaseid kaitseväeteenistuskohuslastest meeskodanikke on Eestis arvel 366 040 isikut. Alates 2007. aasta 1. detsembrist on aasta jooksul registrisse kantud kutsealuste arv tõusnud 2627 isiku võrra, kokku oli eelmise aasta lõpu seisuga kaitseressursside ametis kutsealustena arvel 48 459 Eesti kodanikku, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Registri andmetel elavad rohkem kui pooled (53,7 protsenti) kutsealused Harju-, Tartu-, ja Ida- Viru maakonnas. Märkimisväärselt on tõusnud alaliselt välismaal elavate kutsealuste osakaal – kui 2007. aastal oli vastav näitaja 5,5 protsenti, siis mullu juba kaheksa protsenti.

Tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamise otsuse põhjustasid sagedamini lihasluukonna- ja sidekoe haigused ning psüühika- ja käitumishäired.

2008. aastal asus ajateenistuskohustust asus täitma 2824 kutsealust, teenistusse ei ilmunud 305 kutsealust. Ajateenistusse asunute keskmine haridustase on võrreldes aasta varasema perioodiga tõusnud nii keskhariduse (78,8 protsenti) kui ka kõrghariduse (4,6 protsenti) omandanud noormeeste osas.

Nõrga tervisliku seisundi tõttu vabastati mullu ajateenistusest ennetähtaegselt 311 ajateenijat 2824-st teenistusse asunust ehk 11 prtosenti. 2007. aastal oli vastav näitaja 8,8 ja 2006. aastal 13,6 protsenti.

Ajateenistusest kõrvalehoidmist põhjendavad pooled kutsealustest tervislike probleemidega. Ülejäänud märgivad põhjusteks pere juurdekasvu, vajadust täita võetud varalisi kohustusi – laenud, liisingud, või lihtsalt oma soovimatuse aega teenima minna. Teenima ei ole ilmunud ka need, kes kardavad kaotada töökohta, jätkavad õpinguid või viibivad välismaal.

Ajateenistusse ilmumise kohustuse eiramise korral võidakse kutsealust karistada rahatrahviga kuni 18 000 krooni või arestiga. Samuti võib kaitseressursside amet algatada arstlikku komisjoni ilmumata jätmise korral kaitseväekohustuslase suhtes väärteomenetluse. Keskmine rahatrahv ajateenistusse mitteilmumise eest oli eelmisel aastal 5439 krooni ja arstlikku komisjoni mitteilmumise eest 3200 krooni. Kokku määrati aruandlusperioodil rahatrahve 1,74 miljoni krooni ulatuses. Rahatrahvi või aresti määramine ei vabasta kutsealust kohustusest ajateenistus läbida.