“Olukord on sama mis kolmapäeva õhtul. Need samad 550 vangi, kes keeldusid eile õhtusöögist, ei ole vangla pakutud toitu võtnud ka täna hommikul ja lõuna ajal,” ütles Murru vangla direktor Olavi Iisrael neljapäeval BNS-ile.

Uue vangistusseaduse vastu suunatud näljastreik algas Murru vanglas kolmapäeva lõuna ajal, kui söögist keeldus ligi 700 vangi. Kolmapäeva õhtuks oli toidust keeldujaid alles jäänud 550 ja nemad jätkasid näljastreiki ka neljapäeval.

“Tavaliselt on vangidel streike probleemne lõpetada, kuna see käib nende stiili pihta,” märkis Iisrael.

Murru vangla juhtkond lasi kolmapäeval näljastreigi tõttu üle jäänud söögi jagada Rummu asula pensionäridele. Neljapäeval vangla juba arvestas näljastreigiga ja tegi kinnipeetavatele vähem süüa.

“Kui vangid otsustavad näljastreigi lõpetada, saab neile toitu juurde teha,” lausus Iisrael.

Näljastreikijad esitasid neljapäeva hommikul vangla juhtkonnale ka kirjaliku pöördumise, milles nõuavad 1. aprillil muutunud vabanemistoetuse arvestamise süsteemi ennistamist ja toidupakkide saatmise lubamist kinnipeetavatele.

Iisraeli sõnul ei saa vanglajuhid kinnipeetavate nõudmistele vastu tulla, kuna nad peavad oma töös lähtuma seadustest.

1. aprillil jõustunud vangistusseaduse muudatuse kohaselt hakatakse vangide isiklikelt arvetelt vabanemistoetust maha arvestama viis aastat enne vabanemist. Enne muudatuse jõustumist alustati vabanemistoetuse kogumist kohe pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kui kinnipeetaval jääb karistust kanda alla viie aasta, siis arvestatakse kinnipeetava arvelt 50 protsenti hagide katmiseks, 20 protsenti vabanemistoetuseks ja 30 protsenti jääb nendele vanglasiseseks kasutamiseks. Kui kinnipeetaval pole hagisid vaja tasuda, siis jääb see raha vabanemistoetuseks.

Kui kinnipeetaval jääb kanda üle viie aasta karistust, siis jäetakse 50 protsenti hagide katteks ja 50 protsenti vanglasiseseks kasutamiseks, seda seni, kuni karistuse kandmise lõpuni jääb viis aastat.