Stockmanni kaubamaja juures kuuski müüva jõuluvana Johannese sõnul on eriti suur nõudlus 200 krooni maksvate minikuuskede järele. “Kuused lähevad kui soojad saiad külmal ajal,” kiitis ta Eesti Päevalehele.

Nii Hollandi hübriidkuuse kui ka Belgia nulu jooksva meetri eest küsitud hind oli 230 krooni.

Lillepoe Kolm Lille müüja Elen ütles, et ostjad küsivad peamiselt kahemeetrist ja tihedat kuuske, põlates ära Rõuge kandist raiutud hõredamate okstega kodumaised kuusepuud. Kahemeetrine kuusk maksis 240 krooni, jooksva meetri hind oli seega 120 krooni. Ligi 120 cm kõrgune potis kasvav kuusepuu olevat ostjate seas nõutud, kuna 200 krooni eest ostetud puukese võib hiljem mulda ümber istutada.

Aianduskeskuses Ceres ei müüdud Taanist toodud jõukuuski ja -nulgusid mitte meetri-, vaid tükihinnaga. Kuni 175-sentimeetrise kuuse hind oli 250, toakõrguse oma 350 krooni. Ligi kolmemeetrine kuusk maksis 600 krooni. Nulg on kuusest 100–200 krooni kallim. Võrreldes eelmise aastaga on jõulupuu hind 20–30 krooni tõusnud.

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on juba aastaid pakkunud inimestele võimalust ise endale metsast meelepärase pikkuse ja kaharusega jõulupuu raiuda. Enne tuleks RMK kodulehelt otsida üles metskond, kellega kaubad sobitada. Kuuske iseseisvalt metsast tuua ei tohi. Ebaseadusliku kuuseraie eest võib keskkonnainspektsioon määrata kuni 12 000 krooni trahvi.

Viimsi metskonna metsaülem Madis Talijärv ütles, et esmaspäevaks oli omale kuusepuu raiumise õiguse lunastanud ligi sadakond inimest, mullu viitsis metsas jõulupuu järel käia 200–300 inimest. Metskonniti on hind erinev, lühemad puud jäävad 25–120 krooni piiresse, üle kolme meetri pikkuste hind sõltub kokkuleppest.