5 KUUD VALIMISTENI: Viljar Peep: Palun saatke mulle valimisreklaami!
On neid, kellele see meeldib. On neid, keda see ei häiri. Kuid seadus kaitseb neidki, kellele luba küsimata pöördumine ei sobi. Tegelikult saab inimene end soovimatu reklaami eest kaitsta.
Kas ma andsin nõusoleku?
Kui (e)-postkastis on minu nimele saadetud reklaam, on kasutatud minu isikuandmeid. Seadus lubab seda üldjuhul teha vaid minu eelneval nõusolekul. Vahel arvame, et me pole seda kunagi ega kellelegi andnud, kuid… Mõned hüpoteetilised näited:
Jalutasin eelmiste valimiste eel kaubanduskeskuses. Täitsin seal küsitluslehe, sain tänutäheks pastaka ja laps sai kommi ka. Või mu tuttav täitis loosikupongi ja selleks, et võita puhkusereis, lisas kolme sõbra nime koos meiliaadressiga. Sealhulgas ka minu oma, ainult et ma ise veel ei tea seda.
Mõlemas näites jättis küsitluslehe täitja tähelepanuta märkuse, et saadud kontaktandmeid kasutatakse ka edaspidi. Tegelikult ei pruukinud minu kontaktteabega täidetud sedel üldse olla seotud valimistega. Väikeses kirjas märkus, mida me tavaliselt ei loe, andis loa edastada mu andmeid kellelegi kolmandale. Nõnda minu nõusolek valimisreklaami saatmiseks saadigi.
Võimalik, et avaldasin ise oma kontaktandmed suhtlusportaalis või netifoorumis. Kui sinna pääseb igaüks salasõnata ligi, siis olen oma andmed teinud kõigile kättesaadavaks justkui avalikus telefoniraamatus avaldamisega. Neid võib igaüks edasi koguda.
Veel on võimalik, et reklaami saatja ostis selle paikkonna elanike postiaadressid rahvastikuregistrist.
Mida seadus ütleb?
Seadus ütleb, et isikuandmete kasutamine peab olema seotud selge eesmärgiga. Ühel eesmärgil (küsitluses osalemiseks) kogutud andmeid ei või ilma nõusolekuta teisel eesmärgil (reklaami saatmiseks) kasutada. Igaks eesmärgiks peab olema inimeselt võetud eraldi nõusolek.
Nõusolek on inimese selge ja vaba tahteavaldus. Seda ei saa anda teise inimese — näiteks sõbra eest.
Nõusolek tähendab võimalust teha ei/jah-valik. Aga kui küsitluslehel on lisamärkus, et peale kõige muu soostun ka edaspidi reklaami saama? Ja lisamärkuse puhul puudub võimalus EI-lahtrisse linnuke teha? Sellisel juhul ei ole tegu selge ja vaba tahteavaldusega.
Kuid kas avalik infokataloog või vabalt internetis kättesaadav kontaktteave teeb mind reklaami saatmise ees täiesti kaitsetuks. Tõsi, neid andmeid võib igaüks koguda ja näiteks paberposti teel reklaami saata. Kuid elektrooniliste sidevahendite teel reklaami saatmist piirab seadus ikkagi eelneva nõusoleku nõudega!
Eelnevat nõusolekut pole vaja, kui reklaami saatja on juba minuga varem samalaadses asjas suhelnud ja reklaami saatmiseks nõusoleku saanud.
Oluline on aga teada, et alati jääb mulle õigus keelata endale reklaami saatmine edaspidi ja nõuda oma andmete kustutamist. Samuti on mul õigus pärida kahtluse korral selgitust, kust minu andmed saadi.
Mul on ka õigus pöörduda rahvastikuregistrisse. Võin keelata registril väljastada oma kontaktandmeid erapäringutele — olgu need erakonnad, eraettevõtted või heategevusühingud.
Kas ma siis tahan valimisreklaami saada?
Tunnistan, et mulle isiklikult meeldib saada valimiskampaania ajal asjalikke materjale. Selliseid, kus ka tegelikult erakondade seisukohti tutvustatakse ja selgitatakse.
Oleks ju nõme teha oma valimiseelistusi tänavaplakatite ja telereklaami põhjal. Valimisplatvorm ei peaks olema hambapasta või pesupulbri moel reklaamitav.
Aga sealjuures hindan ka erakonna viisakust ja õiguskuulekust. Erakond, kes reklaami tehes vilistab nii seadusele kui inimeste privaatsusele, ei tundu mulle usaldusväärsena.
