42-aastased ei ole enam noored ja 62-aastased on vanad

 (78)
42-aastased ei ole enam noored ja 62-aastased on vanad
Scanpix

Eesti ühiskonnas loetakse vanaduspõlve alguseks keskmiselt 62. eluaastat ning inimest ei peeta enam „nooreks“ 42. eluaastast, selgub värskest eurobaromeetri uuringust.

Kuigi võrreldavad andmed kümne aasta tagusest ajast puuduvad, võib üsna kindlalt väita, et „vana olemise“ tajutud eapiir nihkub kõrgemale koos meie keskmise eluea pikenemisega ja eagruppide elustiili muutusega.

Ja see ei puuduta ainult vanaduse tajutavat piiri - pikenevad ka kõik eluetappide eapiirid, selgitab oma kodulehel uuringufirma Emor, kes viis Eestis läbi eurobarameetri uuringut.

Seega pikenev eluiga ei too kaasa pikemat vanaduspõlve, vaid ka pikemat teismelise ja noore täiskasvanu iga, st pereelu perioodi edasilükkumist.

Pigem pikeneb keskeas elamise aeg kui vanaduspõlve iseloomustav eluperiood. Pikem eluiga, sh parem tervis ja elukvaliteet võimaldavad meil kauem praktiseerida nooremale eagrupile omast elustiili.

Muutused vanaduspõlve kuvandis

Sõjajärgse beebibuumi lapsed läänes annavad "vanaks olemisele" juba täna uue sisu. Sõjajärgse beebibuumi lapsed on tänaseks vanuses 60–67.

Vähemalt lääne heaoluriikides on nende elustiil ja standardid jätkuvalt keskeas ja nii antakse ka vanaks olemisele täiesti uus sisu, stereotüübid sõnastatakse ümber.

Seotud lood:

Vanadus ei seostu enam meile üheselt nõrkuse ja abitusega, vaid üha enam sekundeerib neile seostele terve ja vormis olemine. Sõltumine ja saatusele alistumine ei kirjelda enam tegelikkust, sest teame selles eas inimesi, kes on sõltumatud ja teotahtelised.

Raha ei ole oluline enam niivõrd pärandvarana, vaid hoopis elu nautimiseks. Vanaks saamine ei tähenda pensionile jäämist, vaid sobivama töökoha leidmist.

Vanadus ei tähenda üksindust ja võõrandumist, vaid see võib sama hästi olla kaasatus ja seotus ühiskonnas tänu inimese enda aktiivsele eluhoiakule.

Pensioniiga Eestis on 65 aastat

Euroopa riikide elanikkonnad vananevad kiiresti madala sündimuse ja pikeneva eluea tõttu. 2060. aastaks oodatakse 65-aastaste ja vanemate inimeste arvu kahekordistumist tööeas inimeste arvu suhtes, selgus uuringust.

Vaatamata sellele, et tüüpiline pensioniiga Eestis on 65 aastat, oli 2009. aasta tööturult lahkumise iga umbes 61,5 aastat ning jäi vahemikku 59 aastast kuni üle 69 aasta.