40-aastase kogemusega apteeker Kai Kimmel: kuidas taluda, kui sinu üle otsustavad sinust vähemalt tuhat korda rumalamad inimesed?

 (353)
Apteek pole pood, patsient pole klient ja tervishoid pole kaubandus
aptereker
apterekerFoto: Raivo Tasso

Riigikogu tõmbas neil päevil pidurit apteegireformile. Eesti üks pikima staažiga proviisoreid Kai Kimmel läkitas Keskerakonna riigikogu fraktsioonile, sotsiaalkomisjonile ja sotsiaalministrile oma arvamuse selle eelnõu kohta.

Delfi avaldab olukorra jaburust ja kriitilisust hästi kokku võtva arvamuse täismahus.

Olen Kai Kimmel, üle 40 aasta pikkuse staažiga Paide Vee apteegi proviisor ja üks omanikest, samuti Eesti Apteekrite Liidu juhatuse liige ning väga pikaaegne Keskerakonna liige.

Käisime mõni nädal tagasi apteegireformi teemal Riigikogu fraktsioonide (sh keskfraktsiooni) ees. Keskfraktsiooni liikmete sõnavõttudest ja väljaütlemistest jäi toona kindel tunne, et apteegireformile on teie poolt tugev toetus. Seda enam, et Keskerakond on läbi aegade võidelnud patsientide huvide poolel ega ole lasknud end ära rääkida suurte ärihuvide poolt. Me oleme alati seisnud maapiirkondade inimeste, sh proviisorite ja nendele kuuluvate apteekide eest. Läksin Keskfraktsioonist ära rõõmsa meelega ja mul oli uhke vaadata oma kaaslastele otsa.

Paraku käin nüüd silmad maas, sest mul on piinlik. Te olete murdnud sõna. Te olete allunud ärihuvile. Ma tean, et mitte kõik Keskfraktsiooni liikmed. Neid tänan ma südamest.

Saage ometi aru, et proviisorite võitlus oma eriala iseseisvuse eest pole ajendatud ärihuvist, samas kui vastaspool räägibki eranditult raha keeles. Apteek pole pood, patsient pole klient ja tervishoid pole kaubandus. Apteek on tervishoiuasutus, kus ei tohi olla kohta äril. Apteek peab küll end ära majandama, aga tervishoiukeskne apteegiteenus ei tohi keskenduda müügile.

Seotud lood:

Proviisorid on ainukesed diplomeeritud ravimiteadlased ühiskonnas. Kuidas meile peaks olema talutav olukord, kus meist vähemalt tuhat korda rumalamad inimesed valitsevad meie üle, kamandavad meid, kuidas müüa, kui palju müüa, milliseid nippe kasutada, et inimesed võimalikult rohkem raha ravimite ja toidulisandite peale kulutaks.
On täiesti kurjast, et meie, kes me teame, et iga ravim on mürk, peame osalema ärimehest omaniku käsul „musta reede“ , hullude päevade“, „tervise teisipäevade“ ja jumal ise teab, millistes müügikampaaniates.

Ikka selle nimel, et me rohkem müüksime. Mitte sokke, vaid ravimeid, mis on oma olemuselt nii spetsiifilised mürgid, sest tööandja hindab sind selle järgi kui palju sa müün. Mõningate uuringute põhjal sureb umbes 10% inimestest ravimite vale tarbimise, ravimite koos- ja kõrvaltoimete tagajärjel.

Meie, apteekrid, apteegireformi pooldajad, oleme väga mures oma elukutse lörtsimise pärast. Kas me tõesti paistame teile lihtsalt müüjatena? Mis te arvate, mida õpitakse 5 aastat ülikoolis? Saage ükskord ometi aru, et me oleme ainsad ravimispetsialistid, meil on väga hea haridus ja me ei taha, et apteegi pidamise eesmärk on iga hinna eest inimeste käest raha kätte saada. See pole tervishoid, see on kaubandus.

Apteekrite südames on apteegi pidamise eesmärk tervishoiuteenuse osutamine, inimeste harimine ja aitamine nende hädas. Apteegivaldkonna asjatundjad, Ravimiamet, Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli farmaatsiaprofessorid jt on reformi jätkamist pooldaval seisukohal. Proviisorid peavad olema oma otsustes täiesti vabad ja äri ei tohi varjutada tervishoiuteenust.

Olen lugenud eile Riigikogus menetlusse antud seaduseelnõud. See on otsast otsani vale ja lähtub ainult suurettevõtete ärihuvidest. Apteegireformi tagasipööramise suurimaks argumendiks on toodud ravimite kättesaadavuse vähenemine ja proviisorite soovimatust jätkata ketiapteekide asemel apteegi pidamist. See ei vasta tõele. Meil on üle 200 proviisoromanikuga apteegi, kellest paljud oleksid valmis apteegi pidamist üle võtma. Samuti on apteegita proviisoreid (ka kettides töötavaid), kes tahaksid oma praksise rajada. Seaduseelnõu annab surmahoobi üle 200 proviisorapteegile ja viib need kandikul kettide kätte. Siis pole juba mõne aasta pärast riigil ravimipoliitikas enam midagi kaasa öelda.

Palun mõelge enne kaine mõistuse ja südamega, kui mingi muudatuse poolt või vastu hääletate.

Kai Kimmel
Paide Vee tänava apteegi juhataja
Eesti Apteekrite Liidu juhatuse liige