Isamaaliidu fraktsioon ja Res Publica liige Tiit Matsulevitš algatasid eelnõu jaanuaris eesmärgiga muuta riiklikuks lipupäevaks päev, mil 1884. aastal õnnistati Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi sini-must-valge lipp.

Toonane lipp on ka praegu alles. Perekond Kork säilitas selle läbi okupatsiooni ja lipp on hoiul Eesti Rahva Muuseumis.

Isamaaliidu fraktsiooni aseesimees Andres Herkel ütles reedel BNS-ile, et eelnõu põhiseaduskomisjonis enam erilisi erimeelsusi ei tekitanud. Vahepeal kaalus valitsusliit eelnõu, mis sätestab tähtpäevade ja riigilipu kasutamist üldisemalt, suurendab rahvuslipu heiskamise võimalusi ning kehtestab ka Euroopa lipu kasutamise korra.

Nüüd on koalitsioon ilmselt mõistnud, et 4. juuniks on selle vastuvõtmine raske, tõdes Herkel.

Pühade ja tähtpäevade seaduse kohaselt on Eestis praegu üks rahvuspüha, kümme riigipüha ning kaheksa riiklikku tähtpäeva.

Riiklikud tähtpäevad ehk lipupäevad on kolmekuningapäev 6. jaanuaril, Tartu rahulepingu aastapäev 2. veebruaril, emakeelepäev 14. märtsil, emadepäev mai teisel pühapäeval, leinapäev 14. juunil, hingedepäev 2. novembril, isadepäev novembri teisel pühapäeval ja taassünnipäev 16. novembril.