“Kõikvõimalikke lipupäevi on meil süle ja seljaga, aga siiani ei ole kahjuks üleriiklikku tähtpäeva, mis oleks pühendatud sini-must-valgele endale,” ütles üks algatajatest Tõnis Lukas.

Pühade ja tähtpäevade seaduse kohaselt on Eestis praegu üks rahvuspüha, kümme riigipüha ning kaheksa riiklikku tähtpäeva.

Riiklikud tähtpäevad on kolmekuningapäev, 6. jaanuar, Tartu rahulepingu aastapäev, 2. veebruar, emakeelepäev, 14. märts, emadepäev ehk mai teine pühapäev, leinapäev, 14. juuni, hingedepäev, 2. november, isadepäev ehk novembri teine pühapäev ja taassünnipäev, 16. november.

Eelnõu algatajate hinnangul pole riiklike tähtpäevade ehk nende päevade seas, mil lipud kogu riigis kohustuslikus korras heisatakse, kahetsusväärsel moel sini-must-valge lipu endaga seotud tähtpäeva. Samas peaks lipu heiskamise päevaks sobima just lipu enda ajalooga seotud päev, nagu see on näiteks Soomes.

Algatajad meenutasid, et tänavu 4. juunil tähistab Eesti riik ja rahvas oma ajaloolise lipu 120. sünnipäeva, kuna sellel kuupäeval 1884. aastal õnnistati sini-must-valge Otepää kirikus.

“Kuigi peamised juubeliüritused toimuvad Otepääl ja Tartus, peaks kogu riik olema sel päeval lipuehtes nii nüüd kui järgnevatel aastatel,” lisasid nad. “Selle äramärkimiseks ja riikliku identiteedihoiaku tugevdamiseks rahva hulgas teeme ettepaneku sätestada 4. juuni seaduses riikliku tähtpäevana — Eesti lipu päevana.”