32 miljoni dollari vale – prokuratuur ei saa uurimist alustada, riigikontroll tutvub materjalidega
Kuigi Eesti Pank tunnistas eile avaldatud auditis, et nad on VEB fondiga seoses välja andnud valeandmeid, siis nendib prokuratuur, et kuna võimalik kuritegu on aegunud, siis seda juhtumit uurima ei hakata.
Auditist selgub, et Eesti Pank saatis 1995. aastal Venemaa Välismajanduspangale teadlikult külmutatud rahade kohta valeandmeid sisaldava kirja. Tolleaegse Eesti Panga presidendi kohusetäitja Vahur Krafti allkirjaga dokument valetas, et firmale TSL International kuulub nõudeid külmutatud rahale 32,3 miljoni dollari väärtuses.
Riigiprokuratuurist öeldi Delfile, et hoolimata eile avaldatud auditi sisust tuleb lähtuda olemasolevast seadusandlusest, mis sätestab, et antud juhul on võimalik kuritegu aegunud.
Prokuratuur on juba varemgi VEB fondiga seoses nentinud, et ametlikus dokumendis valeandmete esitamise näol võib olla tegemist dokumendi võltsimisega karistusõiguse mõttes, mistõttu esineb antud juhul kriminaalmenetluse alustamiseks piisav kuriteokahtlus. Samas ei luba kriminaalmenetluse seadustik kriminaalmenetlust alustada, kui võimalik kuritegu on aegunud.
Riigikontrollist öeldi Delfile, et Eesti Panga siseauditi raporti ja selle lisadega tutvutakse ning seisukoht antud küsimuses kujundatakse pärast seda.
Riigiprokurör Norman Aas juhtis juba mullu oktoobris tähelepanu sellele, et erinevalt riigiprokuratuurist on riigikontrollil võimalik täiendavate asjaolude valguses varasemad VEB Fondi puudutavad auditid uuesti üle vaadata ning riigikontrolli ei piira ka aegumistähtajad.
Mis on Riiklik VEB fond?
Riiklik VEB Fond asutati riigikogu otsusega 20. jaanuaril 1993 eesmärgiga koondada Riiklikku VEB Fondi Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga nõuded endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontode kohta. Fondi asutajaks olid Eesti Pank ja Vabariigi Valitsus. Riikliku VEB Fondi haldajaks on Eesti Pank Eesti Vabariigi nimel.
VEB Fondi sertifikaatide registri pidamisega tegelenud sihtasutuse VEB nõukogu otsustas 2011. aasta märtsis sihtasutuse likvideerida. Otsuses lähtuti sellest, et vastavalt põhikirjale võib sihtasutuse lõpetada nõukogu otsusega, kui sihtasutuse vara on eesmärgi saavutamiseks ilmselt ebapiisav ja piisava vara omandamine lähitulevikus on ebatõenäoline.
Riigikogu võttis mullu 15. veebruaril vastu otsuse VEB fond likvideerida, kuid sertifikaatide omanikud ehk nende ettevõtete esindajad, kes lootsid külmutatud kontode arvelt hüvitist, vaidlustasid selle otsuse kohtus. Riigikohus aga riigikogu otsuses mingit vastuolu ei leidnud ning seega ei jää VEB fondi sertifikaadiomanikel suurt midagi muud üle kui vara kaotusega leppida. Kokku ulatusid sertifikaadiomanike nõudmised ligi 13 miljoni euroni.
