Kooli hoolekogu on oma heakskiidu ettevõtmisele andnud juba andnud ja kool täiendab praegu oma tehnilist valmisolekut.

Juba sel õppeaastal on 1. klassi õpilased õpetaja Liilia Lingi juhendamisel suure õhinaga ProgeTiigriga tutvust teinud. Tööd tehakse programmiga KODU Game Lab. See on objektorienteeritud programmeerimiskeel, mis on loodud mängude tegemiseks.

„Seda tundi oodatakse. Lapsed saavad aru, et nad on ise mängu loojad,“ rääkis õpetaja Link. „Tunnis on lapsed täis entusiasmi, samas on nad abivalmid aitama kaaslast.“

„Õpetajana saan öelda, et selles tunnis saavad lapsed julgust ja kogemusi arvutiga suhtlemisel, areneb nende loovus, jutustamisoskus, kriitikameel ja iseseisva töö oskus,“ loetles õpetaja ProgeTiigri eeliseid.

Õpetaja sõnul on tund iga lapse jaoks oodatud ja põnev. Programm Kodu arendab tema sõnul laste loovust, probleemide lahendamise oskust, loogilist mõtlemist ja matemaatilisi võimeid. Tund ise on oma sisult ja ülesehituselt mänguline ja huvitav.

Lingi sõnul näitavad senised kogemused, et just 1. klassis ongi täna õige aeg alustada tutvumist esmaste arvutiõpetuse- ja programmeerimisalaste teadmistega.

Kaasatud on 21 pilootkooli

ProgeTiigri projektijuht Ave Lauringson rääkis Delfile, et nagu paljude teiste projektide puhul, on Tiigrihüppe Sihtasutus olnud positiivse tõuke andjaks.

"Oleme loonud tasuta kätte saadavad õppematerjalid, koolitanud õpetajaid, korraldanud õpilastele konkursse ja üritusi," loetles ta. "Ühel hetkel hakkab projekt elama oma elu, mis tähendab, et on juurdunud kooli õppekavasse ja on saanud loomulikuks õppetöö osaks."

ProgeTiigri puhul on sihtasutus koolidele välja töötanud paketi õppematerjale ja alustanud õpetajatekoolitusega. Projekti on kaasatud 21 pilootkooli, kes on abiks õppematerjalide testimisel ning uute tulijate jaoks parendamisel.

"Uueks õppeaastaks planeerime üle Eesti programmeerimise huviringide käivitamise, et igal noorel oleks soovi korral võimalus seda õpet saada," tutvustas Lauringson kavandatut. "Lisaks soovime pakkuda välja õpetajakoolituskursused ka vanematele klassidele õpetavatele õpetajatele. Värskendame ka õppematerjalide nimekirja ning uue teemana toome projekti arvutimängude loomise, mis peaks õpilaste jaoks olema väga atraktiivne."

Lood oma äppi või arvutimängu ja oled tegija!

Programmeerimisõppe vajalikkust on enda jaoks teadvustanud juba enne ProgeTiigrit mitmed Eesti koolid, seega on Lauringsoni sõnul hulk koole, kes lisaks neile 21 pilootkoolile juba tegutseb.

"ProgeTiigri projekt on reaalselt eksisteerinud mõni kuu enam kui aasta, millest reaalsed koolidele pakutava tegevused hakkasid pihta alles eelmise aasta lõpus," meenutas projektijuht. Ta ei soovi mõõta projekti tulemuslikkust mitte koolide arvuga, kes kes programmeerimisõpet koolis läbi viivad. "Oluline on tõmmata koolide, õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate tähelepanu sellele, et paratamatult tuleb kaasas käia muutustega ühiskonnas ja majanduses ning pakkuda noortele kaasaegset haridust," lausus Lauringson.

"Kooli eesmärk on ju anda haridus, mis kindlustab noorele tulevikus töö," rääkis projketijuht. "Eesti IT-sektor ootab töökäsi rohkem, kui koolid pakkuda suudaks, kuid lapse ja noore vaatepunktist on programmeerimine lõbus ja õppimine peabki lõbus olema - lood oma äppi, arvutimängu ja oled tegija!"

ProgeTiiger on 1.-12. klassi õpilastele suunatud õppeprogramm, millele Tiigrihüppe Sihtasutus 2012. aastal alguse pani. Õppeprogramm ise on äratanud elavat huvi maailmas ning see on pakkunud huvi paljude riikide IT- ja haridustegelastele.