Kriminaalpoliitika fookuses on lapsed ja noored, samuti on siht, et sõltlased ja vaimsete häiretega õigusrikkujad saaksid vajalikku abi.

"Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on koostöö nii haridus- kui ka sotsiaalsüsteemiga. Me ei saa pakkuda sõltuvusravi õigusrikkujatele, kui sotsiaalsüsteemis pole selleks vahendeid. Niisamuti ei saa me tagada igas koolis kiusamisvastaseid programme, kui haridussüsteemil selleks ressurss puudub," ütles justiitsminister Raivo Aeg.

Ta tõi välja, et ühtlasi on oluline, et erasektor ja kogukond ise oskaks märgata, et koos lahendusi leida. "Näiteks on mittetulundusühendused kriminaalpoliitika kavandamisel ja rakendamisel olulised koostööpartnerid, sealjuures toon esile need ühendused, kes on teinud tänuväärset tööd õigusrikkujate lõimimisel ühiskonda," sõnas Aeg.

Kriminaalpoliitika eesmärgina tõi justiitsminister välja ka selle, et konfiskeeritud kuritegelik tulu ning sundraha peab jõudma ohvrite abistamisse ja kuriteoennetusse. "2017. aastal laekus riigieelarvesse süüdimõistetutelt ja inimestelt, kelle suhtes on kriminaalmenetlus oportuniteediga lõpetatud, hinnanguliselt veidi enam kui 900 000 eurot ja sundraha umbes 3 miljonit eurot. See on raha, mida hetkel ei kasutata sihtotstarbeliselt kuriteoohvrite abistamiseks või –ennetuseks," sõnas justiitsminister.

Kriminaalpoliitika fookuses on Aegi sõnul ka kuritegevusest irdumise toetamine – see tähendab alternatiivkaristuste osakaalu suurendamine ning noorte õigusrikkumiste spiraali sattumise ennetamine.

"Olen veendunud, et igale noorele õigusrikkujale tuleb karistust määrates läheneda individuaalselt, tema arengut ja vajadusi arvestades ja kaasates tema vanemaid või hooldajaid. Mullu jõustus ka seadusemuudatus, mille järgi võib kohus alaealise vahistamise asemel ta paigutada näiteks kinnisesse lasteasutusse. Peame jätkuvalt astuma selliseid samme, et lapsi vanglasse mitte saata," ütles Aeg.

Samuti on kriminaalpoliitika pikaajaliseks eesmärgiks tehnoloogia arendamine kriminaalmenetluses. Mahukate toimingute kiire läbiviimine innovaatilise tarkvara abil ja digitõendite eelistamine annab võimaluse kiirendada kriminaalmenetlust ja tõsta inimeste usaldust õigussüsteemi vastu.

Lisaks on oluline, et süüteomenetluses oleks eesmärgiks õigusrikkumisele eelnenud olukorra taastamine ja tekitatud kahju heastamine.

Kriminaalpoliitika põhialuseid aastani 2030 arutatakse järgmise sammuna valitsuses, kes esitab need riigikogule arutamiseks.