2016. aasta politsei silme läbi: tõusis agressiisvsus korrakaitsjate vastu, murelapsed endiselt narko ja avariid, terrorirünnakud jätsid oma jälje

 (25)
BLOGI, VIDEO ja FOTOD

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ning siseminister Andres Anvelt andsid tänasel pressikonverentsil ülevaate 2016. aastast. Delfi tegi sündmusest otseülekande sõnas ja pildis.

Anvelt ja Vaher selgitasid, mis 2016. aastal õiguskorras ja politsei töös turvalisuse tagamisel toimus ning rääkisid ka tuleviku prioriteetidest.

Vaata ka videot pressikonverentsist:


Anvelti ja Vaheri ülevaade
Pressikonverents on lõppenud. Loe blogist, mis huvitavat seal räägiti. 
Vaher: tulevahetust pole kiirreageerimisüksustel veel ette tulnud, aga nad peavad olema selleks alati valmis. Näiteks patrullpolitseinik peab olema valmis avama tule auto pihta, mis võib sõita rahva sekka. 
Vaher vastloodud kiirreageerimisüksusest: olen nendega väga rahul, meeskonnad on peaaegu komplekteeritud. Nad on olnud tootlikud ja kõrge motivatsiooniga. Minister käis nendega ka kohtumas ja sära oli silmis.
Anvelt 550 sõjapõgeniku vastuvõtmisest: selle tempo valime me ise, meil on muidugi kohustus ka Itaaliast võtta, seal on meil praegu mitmeid tehnilisi raskusi. Meie jaoks on aga selle tempo juures kõige olulisem meie inimeste turvalisus ja olen Euroopas kolleegidega rääkinud, et keegi seal jah nii ei tee, et menetleb asju kohapeal. Nad toovad lennukiga kohale ja siis vaatavad alles. Tähtis on ka meie üldine panus missioonide jne näol rändekriisi. Vaher lisas: meil siin teised riigid isegi vaatamas käinud seda protsessi. Meile tähtis teha inimese taust kindlaks, kui me seda ei suuda, siis me teda võtta ei saa. Samas meie põgenike vastuvõtmise numbrid on protsentuaalsed tegelikult Euroopa keskmisel tasemel.
Vaher ID-kaartide ja passide uuendamisest: me jätame selle võimekuse samale tasemele, oleme kasutusele võtmas uut, kiiremat andmebaasi. Täna on keskmine dokumendi menetlemise aeg 11 minutit, kui palju ta siis olema saab, ei oska öelda, aga lisaressurssi ei saa sinna panna.
Nüüd tuleb küsimuste voor.
Vaher: meie koormust tänavu tõstab kindlasti ka ID-kaartide ja passide uuendamine. Jõuab kätte peagi aeg, kui suur osa vajab uuendamist. Palun avalikkuse mõistmist ja kannatlikkust selles teemas. Praegu läheb ühe dokumendi väljastamiseks 11 minutit, aga kui meenutan, et keskmine väljakustele reageerimine oli 30 minutit, siis me peame oma prioriteete muutma.
Vaher: kuidas läinud merel? Mullu uppus 9 inimest ja jäi teadmata kadunuks neli inimest. Analüüsides juhtumeid, siis merelt me kedagi enam väga ei päästa, seda saame teha rannikul töötades. Pean näiteks vabatahtlikust merepäästes väga oluliseks, sest nemad on mõistuse hääl teistele nö. Meie kaks head kolleegi ka paraku uppusid Haapsalu lahes, see pani meid uuesti praktikat, varustust ja väljaõpet üle vaatama. Korjasime ka ära näiteks üht-tüüpi päästevestid, mis olid täiesti lubatud ja heaks kiidetud, kuid igaks juhuseks ohutuse mõttes.
Vaher: surve Eesti piirile on vähenenud. Üks põhjus veel on see, et meie kuritegelike ühenduste ja gruppidega seotud menetlused on jõudnud kurjategijateni ning nad kardavad siit piiri ületada. Rändekriis Eestile mõju avaldanud ei ole. Oleme Frontexi ja muudes operatsioonides panustamas ja kindlasti kavatsema edasi seda teha. Rahvusvahelise kaitse taotluste arv vähenes mullu üle poole võrra. See pole muidugi vaid Eesti trend, Soomes vähenes see (2015) 30 000lt vaid 5000ni. Samuti oleme vaadanud ka rändekava raames taotlusi üle, oleme 149 korral vaadanud otsuseid üle ja 50 korral teinud eitava vastuse koos parneritega. Mulle teadaolevalt on kõik siinsed põgenikud täna paiksed. Teeme natuke teisiti, sest menetleme juhtumeid Türgis ja Kreekas jne ära ja alles siis, kui positiivne otsus, toome nad siia.
Vaher: rääkides piirist, siis mullu oli meie suurim väljakutse mõistmaks piirijuhtumeid, neile reageerida, neist täielikult aru saada jne. Seda eriti rändekriisi valguses. Õnneks meie must stsenaarium ei osutunud tõeseks. Maismaapiiril kasvas muidu reisijate arv 7 protsenti, selle põhjuseks Venemaale kehtestatud sanktsioonid, sest sealsed elanikud käivad siin kaupa ostmas. Lennureisijate arv vähenenud, see seotud lendude üldise vähenemisega. Üldse tõkestasime üle 800 inimese sisenemise erinevatel põhjustel. Eriti sagenesid juhud, kus piiril selgus, et viisa on mõeldud turismiks Eestis, kuid temaga kaasas olnud asjad näitavad, et ta plaanib siit edasi muudesse sihtkohtadesse jäädavalt minna.
Vaher: liiklusõnnetuse tüüpiline põhjustaja on noor, riskialtis mees. Samuti hukkub avariides rohkem noori. See näitab, et peaksime õppima rohkem sõitma ja seda ka ohtlikus olukorras, mitte tegema ära vaid load. Noorim hukkunu oli mullu 2-aastane laps ja vanim 87-aastane jalakäija. Kahjuks jäigi hukkunute arv suuremaks, kui tunamullu.
Vaher: meid mõjutab maailmas toimuv ja peale terrorirünnakuid tuleb palju pommikahtluse teateid. Igast üksi jäetud kingakarbist ja prügikotist saab justkui pomm, sest inimesed on tähelepanelikumad ja selle eest tuleb neid kiita, sest parem karta, kui kahtlustada.Kahjuks tunneme politseinike suhtes agressiivsuse tõusu. See arv ise jäi samaks eelmiste aastatega. Liikluses pole olukord läinud samuti paremaks. Maanteeameti statistika näitab, et minutid teel on läinud pikemaks, seda näitavad ka numbrid.
Vaher: PPA organisatsioon on vähenenud 100-120 inimese võrra, aga patrulltoimkond kasvas kahe võrra. Kasvas prioriteetsete väljakutsete arv, seda enim Tallinna linnas. Sõitsime 147 000 korral üldse inimestele appi ja reageerisime merel. Kõige enam oli avaliku korra rikkumisi, siis liiklusõnnetused ja siis kahjuks ka vägivald. Meie keskmine reageerimise kiirus on 30 minutiti, aga kõige kiiremale kategooria väljakutsele jõuame siiski palju palju kiiremini.
PPA peadirektor Elmar Vaher: PPA iga töötaja teeb igpäevaselt tööd, et meil oleks parem valmisolek kriisideks, vabatahtlikud kaasatud jne. Need suunad, millest pikemalt räägin, on tegevussuunad, mille suhtes tööd teeme. Oli ka raske aasta, sest hukkusid meie kolleegid haapsalu lahel. Samuti oli keeruline aasta.
Anvelt: plaanis on ka koostöös KOVidega, et nende tahtel loomulikult leida viise, kuidas KOVid saaks rohkem panustada kogukonna julgeolekusse. Näiteks kui võtame bussijänese, kes keeldub isikut avaldamast ja ei allu linna korrakaitsele, siis peab kohale kutsuma praegu politsei. Tulevikus oleks need lihtsamad sunninäited kohalikel korrakaitsjatel olemas. See eeldab ka muidugi kindlat kvalifikatsiooni, aga seda on võimalik siseakadeemia juures omandada. Paljuräägitud väärtegude menetluspakett on samuti riigikogus arutamisel, kus lihtsamad asjad (punase tulega üle tee minemine jne) saaksid nö kiirmenetluse ja kus trahvid oleksid praegusest väiksemad. Oluline poliitiline sõnum minu poolt on ka see, et palk on väga oluline, sest loeb ikka inimene.
Anvelt: Mida toob tulevik? Tänane valitsus võttis kindla suuna, et politseinike arv ei tohi väheneda (minu poolt toetus ka Vaherile, et PPA struktuur paremini tööle saada) ja samuti ka suuremad investeeringud piirkonnapolitseinike arvu suurendamisel. Samuti on oluline suund parem kiirreageerimisvõimekus. Meil on valmimas maailma üks moodsamaid piire, aga oluline roll on alati ikka inimesel ja nad peavad suutma kiirelt reageerida. Seda valdkonda on plaanis rahastada pea kaks korda rohkem (3,9 miljonit lisaraha). See pole vaid K-Komando, vaid ka patrullpolitseinikud, kes saavad parema väljaõppe.
Anvelt: murekohaks on meil ka veel liiklusõnnetused, et ehk viimasel aastal see arv suurenes ja ka surmaga lõppenud avariide arv oli kahjuks kasvus. Me teame ju kõik ise neid numbreid ja näeme, kui palju on politsei reide teinud, aga midagi rõõmustavat veel ei ole. Politsei saabki siin aga mängida vaid ühte rolli, peab muutuma ka üldine hoiak narko-ja alokoholijoobes rooli istumise suhtes.
Anvelt: väga oluline asi, milles ka ennast naabritega võrdleme, on ebaloomulike surmade arv. See on samuti vähenenud. Lähisuhtevägivallast rääkides, siis oleme jõudnud sinna, kus selle teo number on pigem reaalsemaks muutunud. Mis on kurb meie ühiskonnas endiselt, on narkosurmade arv. See on alati olnud kõrge, aga eelmine aasta tõi sinna kahjuks kasvu juurde. Peame politseitöö ja muude meetmetega sellele vastu võitlema.
Pressikonverents algas. Siseminister Andres Anvelt: politsei tööde ja tegemistega võib üldjoontes rahule jääda. Üldine süütegude arv on riigis vähenenud ja märgiksin ära, et siin ei ole vaid mingisugust statilisst vigurit, vaid inimesed teatavad rohkem kuritegudest ja ühiskond on muutumas nö paremaks. Samuti positiivne, et alaealised on rahulikumaks muutumas, nad ei ole enam nii süüteoaltid.
Muide, siseminister on tegelikult aasta alguses EPLis ilmunud artiklis ka alanud aasta prioriteetidest ja tegevustest natukene kõnelnud. Tasub lugeda ja kaasa mõelda: https://epl.delfi.ee/news/arvamus/andres-anvelt-uus-aasta-toob-nutika-riigipiiri-trahvide-asemel-hoiatusi-ning-sammu-ise-politseid-teavitavate-autode-suunas?id=76796430
Kahjuks jääb möödunud aasta meelde jällegi raskete avariide tõttu, nagu näiteks see ülitraagiline liiklusõnnetus, kus kolm noort inimest viidi meie seast minema... https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/droonivideo-ja-fotod-parnamae-teel-hukkus-liiklusonnetuses-kolm-viimsi-keskkooli-abiturienti?id=76032601
Samuti jõuti 2016. aastal lõpuks süüdistuseni Savisaare kohtuasjas: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/edgar-savisaar-sai-suudistuse-altkaemaksu-votmises-ja-laheb-kohtu-alla?id=76415731
Mullu toimus näiteks ka jõhker veretöö Pärnus, mis on kohtus arutlusel: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/delfi-fotod-taksojuhi-johkras-morvas-suudistatavad-vennad-astusid-kohtu-ette?id=76847686
Ajaviiteks siin mõningad lood viimase aja suurematest krimisündmustest: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/korruptsioonis-kahtlustatav-perhi-tehnikadirektor-voeti-vahi-alla?id=76954672