Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab kaitseväe kasutamise rahvusvahelises sõjalises operatsioonis riigikogu. Täna kooskõlastusringile saadetud otsuse-eelnõude vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi häälteenamust, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Eesti kaitseväe suurimaks välismissiooniks jääb endiselt osalemine NATO juhitud julgeolekutagamisjõudude ISAF (International Security Assistance Force) koosseisus Afganistanis, kus eelnõu kohaselt teenib järgmisel aastal pidevalt 160-165 kaitseväelast. Praegu osaleb Eesti Afganistani operatsioonil jalaväekompanii, logistilise toetuselemendi, tuletoetusmeeskonna, improviseeritud lõhkekehade vastase meeskonna ning staabiohvitseride- ja allohvitseridega Lõuna-Afganistanis ning sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskonnaga Kabulis.

NATO juhitud Kosovo julgeolekutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus jätkaks Eesti eelnõu kohaselt osalemist kuni kolme staabiohvitseri ja -allohvitseriga.

Bosnias ja Hertsegoviinas osaleks Eesti 2010. aastal endiselt kuni kolme staabiohvitseri ja -allohvitseriga sealse Euroopa Liidu väekontingendi EUFOR (European Military Force) staabis Sarajevos. Kuna praegune julgeolekutagamismissioon võib lähitulevikus muutuda nõustamis- ja väljaõppemissiooniks, võidakse seal teenivad Eesti staabiohvitserid järgmisel aastal asendada sama arvu instruktoritega.

Iraagis jätkaks kaitsevägi otsuse-eelnõude kohaselt osalemist NATO Iraagi väljaõppemissioonis (NATO Training Mission-Iraq, NTM-I) kuni kolme staabiohvitseriga. NTM-I peamiseks ülesandeks on Iraagi väljaõppeasutuste jälgimine ja nõustamine, otseste julgeolekutagamisoperatsioonidega sealseid staabiohvitserid ei tegele.

Lähis-Idas ÜRO sõjalisel vaatlusmissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) jätkaks Eesti 2011. aastal osalemist kuni kolme kaitseväelasega. UNTSO sõjaliste vaatlejate ülesandeks on jälgida rahukokkulepete kinnipidamist Lähis-Idas ning hoida ära konfliktide eskaleerumist, samuti aidata teisi piirkonnas paiknevaid ÜRO missioone.

Lisaks tavapärastele mandaatidele saadeti täna kooskõlastusringile ka riigikogu otsuse eelnõu Eesti kaitseväe osalemiseks Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupis staabikaitserühma ja staabiohvitseridega – kokku kuni 55 kaitseväelasega. Rootsi, Norra, Soome, Iirimaa ja Eesti üksustest koosnev Põhjala Lahingugrupp on valmisolekus 2011. aasta esimesel pool-aastal.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja kaitseliidu jaoks.