2008. aasta viimase kümne üks soojemaid
Samas jäi tänavune keskmine temperatuur veidi madalamaks võrreldes 20. sajandi algusaastatega. Selle põhjuseks peetakse 2007. aasta teisel poolel tekkinud nähtust nimega El Niño, mis jahutas merepinda Vaikse ookeani kesk- ja idaosas ja mõjutas viimasel poolaastal mitmeid alasid kogu maailmas.
2008. aastal registreeriti maailma paljudes kohtades ekstreemseid ilmaolusid, nagu näiteks kuuma- ja külmalaineid, üleujutused, lumetormid, põuad. Tänavune võimsaim troopiline tsüklon oli Nargis, mis tabas Myanmari mai alguses, hävitades tuhandeid kodusid ja tappes ligikaudu 78 000 inimest.
Atlandi ookeanil moodustus 2008. aastal 16 troopilist tormi, nendest kaheksa kasvas orkaaniks. Suurimat kahju tekitasid Hanna, Ike ja Gustav, mis jõudsid Ameerika Ühendriikide ja Kuuba rannikule.
Arktika merejää pindalaks mõõdeti tänavu septembris 4,67 miljonit ruutkilomeetrit. 2007. aastal oli see 4,3 miljonit ruutkilomeetrit, seega sulas see aasta siiski vähem jääd.
Paljudes piirkondades Euroopas oli tänavune keskmine temperatuur varasemast kõrgem, kuigi möödunud talv oli suuremal osal Euraasia mandrist väga külm. Näiteks Türgis oli jaanuarikuu viimase 50 aasta külmem. Ekstreemne külm põhjustas inimkaotusi Afganistanis ja Hiinas. Siberis ja Skandinaavias oli aga viimane talv tavalisest soojem.
Eestis oli möödunud talv rekordiliselt soe. Detsembrist märtsi keskpaigani oli õhutemperatuur pikaajalisest keskmisest 6–8 kraadi võrra kõrgem. Sademete poolest oli möödunud august rekorditerikas.
Enamike EMHI mõõtejaamade järgi sadas maha vähemalt kahe kuu vihma norm. Veelgi sajusem oli august 2003, kui Jõhvis sadas 265 millimeetrit vihmavett (norm on 86 millimeetrit).
Ka lume poolest oli märts 2008 helde — Mandri-Eestis mõõdeti lume paksuseks kuni 32 sentimeetrit. Novembris aga oli Mandri-Eestis lume paksuseks lausa kuni 44 sentimeetrit, Kuusikul rekordiline 56 sentimeetrit.
