16 keskerakondlast toetab EL-i
Samad allkirjad olid ka mai lõpus valminud EL-i toetanud avaldusel, erand on vaid Anti Liiv, kelle allkiri asendab maikuisel avaldusel olnud Kalev Kallo allkirja.
Ajalehe andmeil seisab jah-platvormis, et Eesti on EL-is iseseisvam kui väljaspool seda, sest EL laiendab meie rahvusvahelise koostöö võimalusi iga liikmesriigi huvides. “EL otsustab vaid neid küsimusi, milleks liikmesriigid teda ühehäälselt volitavad,” on platvormis.
EL-i toetajad toovad välja erinevuse endise Moskva ja praeguse Brüsseli vahel. See seisneb asjaolus, et esimene otsustas, mida ise tahtis, teine langetab liikmesriikide osalusel otsuseid vaid neis valdkondades, milles liikmesriigid on ühiselt kokku leppinud.
“Euroopa ei kujune superriigiks, kuna sellega ei nõustu ükski riik,” jätkab jah-platvorm. “EL-ist on võimalik välja astuda, pole olemas mingit föderaalarmeed, mis EL-i jõuga koos hoiaks, nagu hoiti Nõukogude Liitu.”
Europooldajate hinnangul areneb Eesti majandus ja elanike elatustase EL-i kuuludes kiiremini ja palgad tõusevad kiiremini kui hinnad. Ühtlustub Eesti piirkondade areng, sest oluline osa Euroopa Liidu abirahadest läheb vähemarendatud piirkondade arendamiseks. Väheneb varanduslik kihistumine, sest Euroopa pole eliidi projekt. Avarduvad noorte haridusvõimalused. Vanem põlvkond võidab ühinemisest tänu pensionide kiiremale kasvule, nagu näitavad majandusteadlaste hinnangud.
EL-iga ühinemise vastu olev platvormi toonitab ajalehe andmeil, et ühinemisel võidab otseselt umbes 300 000 ja kaotab umbes 600 000 inimest. “Ehk võidab esimene ja kaotab teine Eesti,” järeldab ei-platvorm.
Võitjate hulgas on selle platvormi järgi peamiselt euroametnikud, poliitikud, tõlgid, juristid, vahendajad. Kaotavad aga ülejäänud, kelle pärisosaks jäävad hinnatõusud ja vaese, tagahoovi tõrjutud inimese tunne, seisab dokumendis.
Kaotajate sekka kuuluvad ka eakad, töötud, sundüürnikud, lastega pered, sest hinnatõusude taustal ei tõuse nendele mõeldud hüvitised küll kiiremini, kui on neid valmis tõstma Eesti riik ise, seisab dokumendis. Automaatselt ja ilmtingimata ei tõuse sotsiaalsed tagatised kellegi jaoks ning kaotajaks jääb tavaline palgasaaja.
“Meie keskmine palk umbes 6000 krooni ehk 386 eurot,” on ajalehe andmeil kirjas ei-platvormis. “Soomlase keskmine palk aga 2210 eurot ehk 34 476 krooni. Mis saab tublist tavalisest eesti inimesest siis, kui hinnad tõusevad näiteks Soome tasemele, aga palk jääb tänase Eesti tasemele? Kuhu edasi? Küsime jälle: kellele kartul — kellele koored? ”
“Kas me oleme tõesti nõus sulanduma võimsas rahvaste katlas, kus meie imeilus emakeel jääb vaid eurotõlkide tarbeks ja külapoodide taha pruukimiseks, sest konkurentsivõimelisi töökohti täidavad teised, meist rikkamad, targemad, nahaalsemad töövõtjad,” küsivad ei-hääletajad Eesti Päevalehe teatel.
Kolmas platvorm kutsub ajalehe andmeil kõiki hääletama, jagades kümme soovitust, kuidas otsustamist endale kergemaks teha.
Mitu Keskerakonna allikat on Eesti Päevalehele kinnitanud, et kuigi on kolm varianti, ei tule ka kongressil välja erakonna kui terviku otsus. Otsuse nime all tulemust ei esitleta, vaid tõdetakse, et ühel seisukohal oli rohkem toetajaid, kirjutas ajaleht.
