Justiitsministeeriumis hiljuti tutvustatud laste hälbiva käitumise uuringu analüüs näitas, et lapsed, keda vanemad füüsiliselt karistasid, panid toime õigusrikkumisi kaks korda sagedamini, kui lapsed, keda vanemad ei ole füüsiliselt karistanud.

Uuringut tutvustanud Tartu Ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina ütles, et tutistamine, kerge käega löömine või tõsisem vägivald laste vastu on samuti laste riskikäitumist soodustav faktor.

Markina tõi välja, et nii laste õiguserikkumiste, kui ka ohvrikslangemise kaitsefaktoriks on head suhted vanematega ja see, kui vanem tunneb lapse tegemiste vastu huvi.

"Nendel lastel, kellel on vanematega head suhted, esineb õiguserikkumisi kaks korda vähem," rääkis Markina. "Riskifaktoriks on aga vägivald peres ja vägivalla kasutamine lapse suhtes, samuti vanemate alkoholi- ja narkoprobleemid."

Ka laste väärkohtlemine tõstab märgatavalt õigusrikkumiste toimepanemise riski. Samuti leiti seos alaealiste füüsilise väärkohtlemise ning laste poolt ülemäärase alkoholi tarvitamise vahel.

Väärkoheldud lastel esineb alkoholiga liialdamist kaks korda sagedamini võrreldes lastega, keda vanemad ei ole tugevalt peksnud või muul viisil vigastanud.

Ka koolikiusamise ohvriks langemise ja vanema poolt lapse suhtes füüsilise jõu kasutamise vahel on seos. Lapsed, keda vanemad füüsilislet karistavad, langevad kaks korda sagedamini koolikiusamise ohvriks, võrreldes lastega, kelle suhtes vanemad füüsilist jõudu ei kasuta.

Uuring viidi läbi perioodil detsember 2013 kuni veebruar 2014, kokku küsitleti ligi 3800 õpilast nii eesti, kui ka vene õppekeelega koolidest. Uuringu viis läbi Tartu Ülikool.