02.04.2020 algatas Vabariigi Valitsus Riigikogus „Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)“ eelnõu 170 SE.
Haridus- ja Teadusministeerium on selle eelnõu raames ette valmistanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused (vt eelnõu § 20, seletuskiri lk 83–90), mis puudutavad õpilaste hindamist eriolukorras ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste kehtestamise üldist ümberkorraldust. Vabariigi Valitsus soovib, et Riigikogu annaks otsustusõiguse põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste küsimuses Vabariigi Valitsusele ka pärast eriolukorra lõppu.
Seega oleme praegu olukorras, kus Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku vähendada tähtajatult Riigikogu otsustusõigust Eesti hariduse üle. Vabariigi Valitsuse ettevalmistatud kobareelnõus on „peidetud“ põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused pankrotiseaduse ja raudteeseaduse vahele. Eriolukorras toimub hääletamine kobareelnõuna. On kahetsusväärne, et Haridus- ja Teadusministeerium üritab nüüd eriolukorda ära kasutades õiguskomisjoni kaudu läbi suruda muudatusi hariduse valdkonnas, millega Riigikogu kultuurikomisjon sügisel nõus ei olnud (
Seaduseelnõule 57 SE antud arvamused).
Lugupeetud Eesti Vabariigi Riigikogu, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi liikmed töötavad iga päev selle nimel, et kujundada Eesti õpilastes demokraatlikku maailmavaadet ja kasvatada oma õpilastest teadlikke valijaid, kes oskavad väärtustada iga ühiskonnaliikme vastutust. Peame üht põhiõigust – õigust haridusele – kogu Eesti ühiskonnas sedavõrd oluliseks, et põhimõttelised muutused hariduses, mida põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused kahtlemata on, peavad olema Riigikogu pädevuses ja jääma Riigikogu pädevusse. Riigikogus on esindatud kõige laiem erakondlik spekter, mis esindusdemokraatia riiklikul tasandil Eestis võimaldab. Haridus peab olema poliitikaülene.
Usume, et Riigikogu liikmed suudavad ka eriolukorra tingimustes võetud vastutust kanda ning me saame ka edaspidi oma õpilastele selgitada kolme võimu lahususe põhimõtteid Eesti Vabariigi näitel.
Oleme seisukohal, et Riigikogu ei tohi toetada esitatud eelnõus nimetatud haridusvaldkonna muudatusi, sest see kahjustab oluliselt Eesti esindusdemokraatiat, vähendab Riigikogu otsustusõigust ja annab ühiskonnale signaali, et eriolukorda on kõlbeline rakendada varem teostamata jäänud poliitiliste eesmärkide ja muudatuse elluviimiseks, liigutades otsustusõiguse Riigikogult Vabariigi Valitsusele.