12aastat valepassiga Eestis elanud naine kardab deporteerimist
"Sündisin 1981. aastal Tallinnas," rääkis Maria RusDelfile. "Kui vanemad 1994. aastal lahutasid, läksin koos ema ja vennaga Venemaale, hiljem Ukrainasse. 17aastaselt põgenesin kodunt, tahtsin tagasi koju Eestisse minna. Mul ei olnud mingit kodakondsust ja dokumentidest oli ainult sünnitunnistus."
Maria leidis võimaluse osta endale Venemaa kodakondsus ning muutis nime Tatjanaks. Ta jõudis Eestisse ning sai ka Eesti kodakondsuse.
2003. aastal Maria abiellus, 2005. aastal sündis esimene laps ja 2010. aastal teine. Mõlemal lapsel on Eesti kodakondsus.
Eelmisel aastal Maria lahutas ning praegu elab ta isa juures ning on lapsehoolduspuhkusel. Maria isal on Vene kodakondsus ning elamisluba Eestis. Ema elab Marial jätkuvalt Ukrainas.
Sel suvel läks Maria kodakondsus- ja migratsioonibüroosse aegunud passi vahetama. Seal selgus, et tal tegelikult puudub Eesti kodakondsus. "Mul ei olnud mingeid vastuväiteid, pöördusin kodakondsus- ja migratsioonibüroo poole, samuti politseisse oma tegeliku dokumendi, sünnitunnistusega ning täieliku ülestunnistusega, et olen kunagi vea teinud. Minuga keegi rääkida ei tahtnud, öeldi, et peaksin taotlema Vene või Ukraina kodakondsust," rääkis Maria. "Ma kardan, et kui mulle isegi antakse Vene või Ukraina pass, siis kui ma taotleksin Eestis elamisluba, mind deporteeritakse. Aga mu lapsed ja lähedased elavad just siin."
"Olukord on äärmiselt raske," leiab advokaat Mstislav Rusakov. "Isikul puuduvad kehtivad dokumendid, välja arvatud sünnitunnistus. Olukorras, kus inimesel puudub kodakondsus, võiks taotleda halli passi, kuid see on mõeldud ainult neile, kellel on kehtiv elamisluba. Elamisluba aga pole ning elamisloa taotlemiseks on vaja passi. Tegemist on suletud ringiga."
Politsei- ja piirivalveametist (PPA) öeldi Delfile, et nad soovitavad inimesel tulla ükskõik millisesse kodakondsuse- ja migratsiooni teenindussaali, kus talle selgitatakse, mida tema olukorras on võimalik ette võtta, konkreetset juhtumit aga kommenteerida ei tahetud.
"Kui PPA tuvastab, et isik on Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel esitanud võltsitud dokumente ja sellest tulenevalt määratleti ta ekslikult Eesti kodanikuna, siis tunnistatakse temale välja antud Eesti kodaniku dokumendid kehtetuks kui alusetult välja antud dokumendid. Isik, kes ei ole Eesti kodanik, peab oma Eestis viibimise legaliseerimiseks ja siin edasi elamiseks taotlema elamisluba. Elamisloa alusel Eestis elades tekib isikul hiljem võimalus taotleda Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras, kui kodakondsuse seaduses sätestatud tingimused on täidetud," selgitas PPA välismaalaste talituse juhataja Liis Valk.
