"Jaanilinnas asuv Narva hüdroelektrijaam on omaette pealevoolu kanaliga varustatav. Antud objekt asub Vene Föderatsiooni territooriumil. Ida prefektuuri piirivalvebüroo antud objekti tegemiste kohta infot Vene Föderatsioonist ei saa. Küll aga teavitab naaberriigi piirivalve Narva hüdroelektrijaama ülevoolu paisu avamisest, mis asub ülesvoolu," selgitas Delfile ameti pressesindaja Jelena Filippova.

Põhjus aga, miks piirivalve lüüside avamisest linna ei teatanud, oli ameti esindaja sõnul selles, et tegemist on sisemaal asuva avaliku supluskohaga, mis ei kuulu piiri objektide alla.

"Sellest tulenevalt ei ole väidetavate veekeeriste jm probleemide kohta antud objektil informatsiooni," lisas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Jelena Filippova.

Seda, et lüüside avamisest Eesti piirivalvurid teadsid, kinnitas ka Narva aselinnapea Aleksander Ljudvig. "Saime teada, et seda olevat teadnud piirivalvurid. Esmaspäeval toimub meil piirivalvega üks nõupidamine, kus arutame teavitussüsteemi, keda võib edaspidi teavitada," selgitas Ljudvig Eesti Päevalehele.

Aselinnapea isikliku arvamuse koha pealt ei ole 11-aastase tüdruku surmas ilmselt süüdi Vene poolel asuva elektrijaama lüüside avamine, vaid pigem peaksid võsukesed ja nende vanemad ise hoolsamad olema.

"Fakt on see, et alates elektrijaama käivitamisest 1954. a pole kordagi mingit juhtumit seotud isegi mitte ametlikult selle elektrijaamaga. Kuigi pädevad organid veel kõike selgitavad, kipun arvama, et need on ainult spekulatsioonid, et õnnetus oli sellega seotud," ütles Ljudvig ja lisas, et hoovused on selles jõeorus alati olnud.

"Meil ei ole praegu otseseid kinnitusi, et see oli seotud just sellega, seda kinnitab ka ajalugu. Lapsed olid järelvalveta ja läksid vette kohas, mis polnud selleks ette nähtud. Minu arust peab teavitama ja mainima elementaarseid ohutusreegleid, üldreegleid vanematele, et nad teaksid, kus nende lapsed on, et oleksid kursis, kuhu nende lapsed lähevad. Täitsa hämmastav, et vanemad või seaduslikud esindajad ei ole sellega üldse kursis, kus nende 10-11 aastane laps üldse viibib," arvas Ljudvig.

Samas plaanib linn aga edasiste sammudena olukorra lahendamiseks mitemeid meetmeid kasutusele võtta. "Meil on suurendatud leping turvafirmaga, kelle pääste rannas valvab. Suurendasime tundide arvu, mil rannas viibivad, hakatakse teatud kellaaegadel, kui on rahvamass kõige suurem, kell 15-20 hakkab valvama tänasest juba kaks valvurit," tõi Ljudvig ühe meetmetest välja.

Pikemat lugu probleemist Venemaa hüdrojaamaga loe homsest Eesti Päevalehest!