10 vene kooli hoolekogud saatsid Aaviksoole kirja
Kirjale alla kirjutanud kinnitavad, et peavad eesti keele õppimist väga vajalikuks, kuid leiavad samas, et on äärmiselt oluline, et keeleõpet tähtsustav suund ei raskendaks ülejäänud õppeainete omandamist.
"Nõustudes, et osa ainetest on eesti keeles õpetatavad, teeme ettepaneku gümnaasiumi ja põhikooli osas intensiivistada eesti keele kui eraldi õppeaine õpetamist, suurendades kursuse mahtu," pakuvad hoolekogude esindajad.
Koopiad kirjast saadeti ka riigikogule, presidendile, valitsusele ja õiguskantslerile.
Kirja tekst:
"Hoolekogude esindajatena pöördume Teie poole 10 Tallinna venekeelse gümnaasiumi õpilaste ning nende vanemate nimel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahv 73 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 37 alusel on lapsevanematel otsustav sõna oma laste õppevormi valikul. Eespool nimetatud õiguse teostamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §21 lg3 alusel, millest lähtudes on gümnaasiumi hoolekogul õigus, lähtudes õppeasutuse arengukavast, esitada avaldus linnavolikogule, et kinnitada eesti keelest erinev õppekeel antud koolis. Juhul, kui linna volikogu, omavalitsuse kõrgeima võimu kandjana, toetab hoolekogu soovi, edastatakse sooviavaldus vabariigi valitsusele nõusoleku kinnitamiseks.
Viimaste nädalate jooksul on toimunud mitmeid kohtumisi Tallinna venekeelsete gümnaasiumite koolijuhtide ja hoolekogude esindajatel Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega. Oleme Teile selle eest tänulikud ning tunnustame Teie huvi gümnaasiumite õppekeelega seonduvate probleemide lahendamisel. Antud ühiskondliku tähtsusega probleemi lahendamine on tihedalt seotud demokraatliku riigi põhimõtetega.
Hoolekogu esindajate sooviks on kasvatada noortest inimestest tõelised kodanikud, kes austavad Eesti Vabariigi riigikorda ja tunnevad, et nende arvamus on riigi jaoks oluline. Soovime, et meie lapsed elaksid ja töötaksid Eesti Vabariigi heaks ja et nende haridus tagaks mitte ainult
hea eesti keele oskuse,vaid ka tugevad teadmised reaal- ja humanitaarainetes.
Peame eesti keele õppimist väga vajalikuks, kuid samas on äärmiselt oluline, et keeleõpet tähtsustav suund ei raskendaks ülejäänud õppeainete omandamist, sest koolis omandatud teadmistest kujuneb pagas noorte edasiseks arenguks ja hakkama saamiseks tulevases elus.
Hoolekogude poolt omavalitsusele õppekeele muutmise taotluste esitamise protsessi olid kaasatud lapsevanemad ja õpilased, hoolekogud tuginesid oma arvamuse kujundamisel nende arvamustele. Ka lähtusid hoolekogud oma otsustes koolide seisukohtadest, et üleminekuks teisele õppekeelele on suuri puudujääke õppemetoodika ja pedagoogide valmiduse osas.
Usume, et demokraatliku ühiskonna printsiibid peaksid toimima kõigil ühiskonna tasanditel – seda sisendame me ka oma lastesse.
Asetades koolide hoolekogude, mille töös osalevad ka õpilased, õlgadele vastustuse koolide saatuse ja lastele antava hariduse sisu üle, on seaduselooja soovinud, et iga kodaniku arvamus oleks oluline, seda tuleb kuulda võtta ja ka arvestada. Hoolekogudele õiguse andmine gümnaasiumite õppekeele valiku üle otsustamisel ja antud otsuse alusel avalduse esitamine kohalikule omavalitsusele ning Eesti Vabariigi valitsusele, andis meie lastele võimaluse tunda end demokraatliku ühiskonna täisväärtuslike liikmetena, sest riigi tasemel otsuste langetamisel
arvestatakse ka nende soovidega.
Õppekeele valiku küsimust käsitletakse Eesti avalikkuses ja meedia väljaannetes ühekülgselt, vaid kui vältimatut vajadust üle minna eestikeelsele õppele. Samas vaikitakse maha või välditakse täielikult teemat eesti õppekeelele ülemineku viivitamise põhjustest ning koolide hoolekogudele seaduse poolt antud võimalustest valida õppekeelt. Koolide hoolekogude taotlusi tõlgendatakse kui soovimatust õppida ja õpetada koolides eesti keelt. Selline tõlgendus meedia poolt tekitab ühiskonnas arvamuse, et vene koolide juhid, õpetajad, õpilased ja nende vanemad ei ole seaduskuulekad.
Oleme mures, et õppekeelega seonduvate riiklike otsuste langetamisel saab määravaks teguriks mitte lastevanemate ja õppijate soov, mis on esitatud taotlustes, vaid välisvaatleja hinnang mingi konkreetse gümnaasiumi ülemineku tehnilisest valmidusest.
Palume Teid, kui ministrit, selliseid hinnanguid mitte arvestada.
Vaatamata sellele, et 01.09.2010 jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on määranud vene õppekeelega gümnaasiumite eestikeelsele õppele ülemineku tähtaja, ei seo nimetatud nõue eesti keelest erineva õppekeele määramist tähtaegadega.
Meile, Eesti Vabariigi kodanikele, on oluline, et meie arvamusi ja soove arvestatakse moonutamata ja apoliitiliselt.
Meie lastele, noortele kodanikele, on tähtis, et nende elutee alguses annaks riik mõista, et kuuleb nende häält, et nende arvamuste ja soovidega arvestatakse, et riigil on dialoogivalmidus ja soov saavutada kompromisse. Ainult teineteisest lugupidamise ja dialoogini jõudmise soovi õhustikus on võimalik kasvatada väärikaid aktiivseid noori kodanikke, kes püüdlevaid riigi heaolu poole.
Vene õppekeele valimise otsus on tingitud eelkõige lastele konkurentsivõimelise hariduse ja põhjalike emakeelsete aineteadmiste andmise soovist. Nõustudes, et osa ainetest on eesti keeles õpetatavad, teeme ettepaneku gümnaasiumi ja põhikooli osas intensiivistada eesti keele kui eraldi õppeaine õpetamist, suurendades kursuse mahtu.
Pöördume Teie poole palvega rahuldada venekeelsete gümnaasiumite hoolekogude taotlused, kasutades gümnaasiumiastmes peamise õppekeelena vene keelt ning sidumata hoolekogude poolt esitatud taotlusi PGS alusel eesti keelsele õppele ülemineku tähtaegadega."
Alla on kirjutanud:
1. Lasnamäe Vene Gümnaasium – Ljubov Fedotova (Hoolekogu esinaine)
2. Tallinna Linnamäe Vene Lütseum – Valeri Kislitsõn (Hoolekogu esimees)
3. Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium – Elena Pogodaeva (Hoolekogu aseesinanine)
4. Paekaare Gümnaasium – Aleksandr Tarakanov (Hoolekogu asesimees)
5. Haabersti Vene Gümnaasium – Jelena Karzetskaja (Hoolekogu esinanine)
6. Tallinna Mustjõe Gümnaasium – Galina Värinen (Hoolekogu esimees)
7. Karjamaa Gümnaasium – Dmitri Kudijev (Hoolekogu esimees)
8. Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium – Irina Bushueva (Hoolekogu
esinaine)
9. Lasnamäe Gümnaasium – Sergei Kolerov (Hoolekogu aseesimees)
10. Tallinn Tõnismäe Reaalkool – Liia Koreline (Hoolekogu esimees)
