"10 minutit" | Haridusminister Mailis Reps tunnistab, et riigieksamite hindamine pole läbipaistev, kuid usub hindajate heatahtlikkusse

 (73)

Eelmisel nädalal sai ühe Tartu gümnaasiumi koolipere šoki. Peaaegu kogu lõpetava lennu eesti keele riigieksam läks oodatust halvemini. "10 minutit" stuudios on haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kes räägib riigieksamitest ja kõrgharidusest.

"Riigieksamid on igal aastal hästi emotsionaalne teema," ütleb minister Reps. Kirgi kütab eksamite olulisus ülikooli sisse saamisel.

"Eesti keele tagasiside on igal aastal olnud tõsine. Kuidas sa seda hindad ja millised need kriteeriumid on? Selles mõttes tõesti natukene rohkem subjektiivne kui tavaline test."

Reps kinnitab, et hindamine on professionaalne ja hindajad on läbinud kõik koolitused.

Kuidas aga selgitada Miina Härma Gümnaasiumis juhtunud anomaaliat, kus peaaegu kogu lend sai eesti keele eksamis oodatust väiksemad tulemused?

Sellele Reps selget vastust ei anna. Ütleb, et alati tekib nõutus ja meenutab, et kunagi, kui riigieksamid tulid, siis ei saanud ta lahenduskäigust aru.

"Inimene, kes soovib ise oma tööd näha, see saab seda ka teha. Kui palju see töö on põhjendatud või mitte põhjendatud... Jah, see vaide teema on väga tundlik. Kirjandite teema pealt see vaidlus alati jääb."

Miks on aga eksamikomisjon usaldusväärne? Kes neid kontrollib?

Seotud lood:

Sellele vastab Reps pikalt, aga tühjalt: "Olles siin haridussüsteemis väga hariduse usku, ma usun, et me oleme läbi ajaloo nii, et kes on täna jäänud oma parima soovi juurde õpetada õpilasi, nad on kõik tegevõpetajad, teevad seda kogu südamest ja kogu hingest, et nad kindlasti ei ole väljas selleks, et kedagi õpilast kiusata."

Kui riigieksamid tulevikus võivad muutuda, siis Repsi sõnul selles suunas, et valikut saab olema rohkem. Kunagi sai ju valida 11 eksami vahel.

Kõrgharidus vajaks Repsi sõnul muutusi. Kui kunagi muudeti süsteemi selleks, et rohkem üliõpilasi õpiks, mitte ei käiks tööl, siis Repsi sõnul on õpingute lõpu poole juba selge enamus töötavaid tudengeid. "Positiivne on, et töötavad oma erialal, kui negatiivne, et enamik siiski töötavad," ütleb Reps.

Kui kunagi hakatakse süsteemi muutma, siis peaks uus süsteem olema Repsi hinnangul väikse õppemaksuga, mida saaks stipendiumitega katta.

Kas-küsimustega talitab Reps järgmiselt:

Kas praegune kõrgharidussüsteem vajab muutusi? Jah.

Kas eesti keele riigieksamite hindamine on objektiivne? Jah.

Kas riigieksamite hindamise süsteem on läbipaistev? Ei.