Esmaspäeval kuulutas justiitsministeerium välja riigihanke, leidmaks tõlkijaid, kes suudaks alates hankelepingu sõlmimisest kaheksa kuu jooksul eesti keelde tõlkida 10 000 A4-formaadis lehe jagu Euroopa Kohtu ajaloolisi lahendeid, et Euroopa Liidu liikmesriigi Eesti kodanikud saaksid teavet oma emakeeles, kirjutab Postimees.

Euroopa Kohtu ja Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu presidendid on koostanud nimekirja olulisematest lahenditest, mida ELiga viimati liitunud riigid kindlasti esmajärjekorras tõlkima peaksid.

Kokku on nimekirjas 869 kohtulahendit, millest praeguseks on eesti keelde tõlgitud 57. Tõlkimist vajab veel 812 enamviidatud lahendit, mille kogumaht on võõrkeeles umbes 15 000 lehekülge ehk umbes samas mahus kui 1935. aastal ilmunud Lenini kogutud teoste 30 köidet.

Justiitsministeeriumi õigusloome büroo juhataja Karmen Vilms tõdes, et ministeerium soovib saada 10 000 lehekülge eestikeelset tõlget. Seega jääb osa veel tõlkimata.

Küsimusele, miks on vaja kulutada mitu miljonit krooni enamuses prantsuskeelsete kohtulahendite tõlkimisele, vastas Vilms: “Vajadus nende lahendite järele on täiesti olemas, nende eestikeelseid tõlkeid on küsinud kohtunikud, ministeeriumid; riigikohtu esimees Märt Rask on rõhutanud nende eesti keelde tõlkimise vajadust.”

Kuigi 10 000 lehekülge on suur hulk, kinnitavad asjatundjad, et see pole sugugi üle mõistuse palju. Nii näiteks tuli enne Eesti liitumist ELiga kõikvõimalikke õigusakte tõlkida 80 000 lehekülje jagu.