Häälte poolest möödus Keskerakonnas kandideerinud Kaljulaid ka oma piirkonna esinumbrist Yana Toomist, kes eelmiste kohalike valimistega võrreldes 501 häält kaotas. "Ma arvan, et põhipõhjus on selles, et Kaljulaid on linnaosavanem. Ta on suutnud end teha väga nähtavaks ja ilmselt niimoodi peabki toimima," ütles Toomla Delfile.

"Yana Toom töötab põhiliselt ikkagi Brüsselis. Ka tema andis endast parima, aga eelmiste valimistega võrreldes kaotas kuskil 10% häältest. Selle elab alati üle, eriti kui tuled kaugelt ja ei teinud ka väga aktiivselt siin erilist kampaaniat," põhjendas politoloog Kaljulaidi edu Toomi ees.

Lisaks heale teavitustööle arvab Toomla Kaljulaidi edu taga olevat ka asjaolu, et Põhja-Tallinna rahvuslik koosseis on ajaga muutunud. "Eestlased on saavutanud päris korraliku ülekaalu venelaste ees. Kui arvestada, et venekeelse kandidaadi poolt hääletavad ikkagi ennekõike venekeelsed inimesed, siis Toomi kahjuks tuli ka see, et venekeelsete valijate hulk selles linnaosas on langenud."

Samas võis venekeelsete valijate hääli saada ka Kaljulaid, kes võis oma kampaanias samuti vene keelt kasutada. "Loomulikult aitas teda vene keele oskus. Kui ta nüüd venekeelsete inimestega rääkis nende oma keeles, siis see on loomulikult plusspunkt," arvas Toomla.

Politoloog aga ei usu, et Kaljulaidi edus võis rolli mängida tema sugulusside ja ühine perekonnanimi president Kersti Kaljulaidiga. "Paljulugenud inimene teab küll, et nad on poolõde ja poolvend, aga nad ei ole ju koos ühele pildile sattunud," rääkis Toomla. "Mul ei tule ette, et Kaljulaid oleks oma kampaanias maininud, et president on tema õde, või et president oleks avaldanud vaikselt toetust."