Politoloogid: EKRE on pigem võitja, kuid oodatud tulemust ei saadud hea majandusliku olukorra ja väheste kohalike tegijate tõttu

Tallinnas valimistel kolmandaks tulla lootnud ja Eestiski head tulemust teha tahtnud EKRE jäi üleriigiliselt alla isegi hääbumismärke näidanud IRLile. Politoloogide sõnul oli EKRE sellegipoolest valimistel pigem võitja rollis, ent märkimisväärse võidu saavutanuks nad näiteks majandus- või pagulaskriisi korral.

Politoloog Alar Kilp peab EKRE-t nendel valimistel selgelt üheks võitjaks, arvestades, et 2013. aasta valimistel olid nende tulemused sisuliselt olematud.

"Esiteks on see viiekordne valimistulemuse parandamine ja kui arvestada, et Rahvaliidu lõpuaegadel saadi kohalikel valimistel hääli umbes ühe protsendi ligi, ei ole EKRE moodustatud varem edukate erakondade liitumisena, vaid 2013 olid nad kohalikul tasemel ikka sisuliselt olematud," rääkis Kilp.

Nüüd, kus EKRE esindajad on sees Tallinnas, Tartus ja Pärnus, saavad erakonna esindajad olla pildis kohalikes volikogudes, mis aitab neil valijaid mobiliseerida. "Ekre esindajad saavad olema need, kes hoiavad end pildil ja on meedias kasutatavad. Nad on jõulisemad oma kriitikates ja seisukohtades. See on EKRE-le väga oluline platvorm, mida neil enne üldse ei olnud."

Politoloog Tõnis Saarts ütles, et EKRE võitjaks või kaotajaks nimetamine sõltub perspektiivist. "Võrreldes varasemate valimistega kindlasti võitja, aga lähtuvalt sellest, mida oodati, ei saa nende tulemust edukaks kindlasti lugeda," ütles Saarts Delfile.

Samas möönab Saarts, et kohalikud valimised ei ole ka ilmselt see koht, kus EKRE praegusel ajal väga suurt häältesaaki koguks, sest seal kiputakse hääletama rohkem kohalike populaarsete isikute, mitte ideoloogia poolt. "EKRE piirkondlikud organisatsioonid on võrdlemisi tugevad, aga nad võiksid võrreldes suuremate parteidega olla veel tugevamad. Tuntud isikute puudus on olnud selle partei probleem. Nad on sellega tegelenud, aga see võtab aega," ütles ta.

Küll aga on politoloogide hinnangul soodsate tingimuste korral võimalik saavutada oluliselt tugevam tulemus riigikogu valimistel, kus kandidaadi partei ideoloogia võib üles kaaluda kohaliku isiku prominentsuse.

"Tuleb aru anda, et vähemalt tänases olukorras, kui ei tule uut majandus- või põgenikekriisi, siis võtta seal (Riigikogu valimistel - toim.) 15-20 protsendiline toetus on hoolimata Eesti ühiskonna suurest konservatiivsusest ikkagi utoopiline, kuid kui kriis tuleb õigel hetkel, võib see nende toetusele hästi mõjuda," ütles Saarts.

Ka Kilp mainib, et EKRE ei pruukinud eile lõpenud valimistel saada loodetud hulga hääli seetõttu, et praegusel hetkel läheb majanduses müstiliselt hästi, mis on kaasa toonud nähtavad muutused linnades näiteks ehitiste näol. "Kui peaks aga juhtuma mingi kriis, oleks see vesi EKRE veskile," rääkis Kilp. Kriisi ajal tunnevad inimesed end ohustatuna ja EKRE valija ongi Kilbi sõnul see grupp, kes tunneb end ebakindlalt ja ohustatuna ning otsib turvatunnet.

"Kes tunneb, et tema sotsiaalne staatus on ohustatud, on see valijagrupp, mida EKRE on püüdnud mobiliseerida." Kilbi sõnul on tegu grupiga, kellest võib kujuneda välja püsiv valijagrupp ja kui neil on nüüd võimalus kohalikes volikogudes aktiivsuse ülesnäitamisega seda gruppi suurendadam on see EKRE jaoks suur samm edasi.