FOTOD | Vaata, kes said kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiate osaliseks!

 (1)

Riigi kultuuri- ja spordipreemiad anti üle täna, Eesti Vabariigi aastapäeva eel Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

Tseremoonial tänasid Eesti elusse panustanuid peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning kultuuriminister Tõnis Lukas.

Peaministri sõnul on iseseisev Eesti riik sündinud eestluse vaimust, selle tulevik on seotud laste ja noortega ning sellega, kuidas kodumaa oma väärtuste, vajaduste ja võimalustega neid kõnetab.

"Mitte riigist ei sünni eestluse vaim, vaid vastupidi. Meie riik on sündinud eestluse vaimust,“ ütles Ratas.

„Meie keel, kultuur, kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst ja ühised traditsioonid olid need, millele toetasime oma riigi loomise, iseseisvuse taastamise ning nendest leiame tuge ja kinnitust ka praegu. Õigupoolest ongi just kõik see ja veel palju muud eestlaseks olemine, mis liidab meid kokku ja paneb tundma ühise rahvana. Mitte riigist ei sünni eestluse vaim, vaid vastupidi. Meie riik on sündinud eestluse vaimust,“ ütles Ratas oma tervituskõnes.

„Me kõik vajame inspiratsiooni, et saata oma elus korda erakordseid asju. Iga suur saavutus algab just esimesest sammust, esimesest kokkupuutest. Seepärast on mul iseäranis hea meel tänaste laureaatide üle, sest ma saan siiralt öelda, et igaühel neist on enda saavutatu tõttu võime inspireerida,“ lisas peaminister ning tänas saalis viibijaid selle eest, et nende elu ja töö, loomingulisus ja töökus on inspiratsiooniallikaks neile, kes täna oma eluteed valivad.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et laureaatide saavutused on olulised praegu ja väga vajalikud, kui vaatame tulevikku.

„Wiedemanni keeleauhinna laureaadi Helle Metslangi elutöö on tulevikulise mõõtmega ja ettepoole suunatud pilguga, sest keeleteaduse alusuuringud on olulised nii keele arendamise, keeleõppe kui ka keeletehnoloogia jaoks,“ tõi Reps oma kõnes esile ühe näitena esile Metslangi.

Kultuuriminister Tõnis Lukas pööras tseremoonia eel pilgu aga minevikku ja rõhutas, et Eestis on oluliselt rohkem riigi arengusse märkimisväärselt panustanud inimesi, kui riiklike preemiate nimekirja mahub.

„Eelmine aasta oli ka laulu- ja tantsupeo aasta. See on esmapilgul hoomamatu – sajad ja sajad kollektiivid, kümned tuhanded osavõtjad, mahukad kontserdid, kümned tellitud uudisteosed, kogu keeruline logistika ja see kõik tundub meile nii iseenesliku ja loomulikuna. Tänan südamest Aet Maateed, kes kogu ettevõtmist juhtis, vastavalt tantsu- ja laulupeo üldjuhte Vaike Rajastet ja Peeter Perensit, aga ka sama ettevõtmise proloogi korraldajaid Tartus Triin Kochi Tartu laulupeo ja Jaanus Randmat tantsuetenduse eest,“ lausus Lukas.

„Inimesed, keda riiklike elutöö- ja aastapreemiatega esile tõsteti, on Eestile palju andnud – ilmestanud me rahvuslikku ärkamisaega kui ühendanud meid spordisündmuste autasustamishetkedel. Loodame, et selline ilus aeg kestab edasi ka järgnevatel aastatel,“ lisas kultuuriminister.

Kes said preemiate osaliseks?

Valitsuse otsusel pälvisid sel aastal kultuuri elutööpreemia Rutt Hinrikus, Paul-Eerik Rummo ja Toomas Rein ning spordi elutööpreemia Kadri Liivak ja Peeter Mardna. Otsuse tegemisel tugineti riigi kultuuripreemiate komisjoni ning spordipreemiate komisjoni ettepanekutele.

Kultuuripreemiad

Elutööpreemia laureaat, kirjandusteadlane ja Eesti elulugude talletaja Rutt Hinrikus on elulugude kogumise algataja, vaimne juht ja hing, mäluhoidja. Esitajad põhjendasid kandidatuuri sellega, et Hinrikuse elutöö on arhiivi toonud umbes neli tuhat elulugu ning andnud eestlastele tagasi nende mineviku, ajaloo ja mälestused. Esildistes lisati, et Hinrikus tunneb süvitsi eesti kirjandusklassikat ning tema poole on saanud küsimustega pöörduda mitmed põlvkonnad kirjandusuurijaid. Hinrikus on kirjutanud ka arvustusi, esseistikat, teaduslikke artikleid, saatesõnu ning teinud toimetamistööd. Rutt Hinrikuse esitasid kultuuri elutööpreemia kandidaadiks Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing, Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts, Jaan Tõnissoni Selts, Karl Ristikivi Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Ene Mihkelsoni Selts ning Merle Karusoo, soovituskirjad esitasid Eesti Kirjandusmuuseumi teadus- ja haldusnõukogu nimel Tiiu Jaago, Leena Kurvet-Käosaar ning Marju Lauristin.

Teine laureaat, kirjanik Paul-Eerik Rummo on üks kõige väljapaistvamaid kultuuritegelasi ja meie tuntumaid poeete, kelle tekste teatakse peast. Kandidatuuri esitajate sõnul on Rummo luulekogud „Lumevalgus, lumepimedus” (1966) ning „Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972“ (1989) pöördelise tähtsusega. Tema teene on keeleuuendus, eesti keele piiride avardamine. Lisaks luulele on Rummo kirjutanud näidendeid ja filmistsenaariume, tegutsenud viljaka tõlkijana ning koostanud luulekogusid. Teatriuuendusele hoo andnud näidendit „Tuhkatriinumäng“ (1969) on lisaks Eestile lavastatud ka Broadwayl. Kandidatuuri seadsid üles Eesti Kirjanike Liit, Tallinna Linnateater, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Arvo Pärdi Keskus, Tallinna Kirjanduskeskus ja Viivi Luik, toetuskirja esitas Urmas Sutrop.

Kolmas laureaat, arhitekt Toomas Rein on aastakümneid olnud Eesti arhitektuuri mõjukamaid isikuid. Ta on arhitekti kompromissitu sotsiaalse vastutustunde eeskuju, kelle loomingu keskmes on ruumi kvaliteet. Esildises toodi välja, et Reinu loometeel paistavad eriliselt silma 1960.-1970. aastatel maapiirkondadesse projekteeritud modernistlikud ehitised. Pärast iseseisvuse taastamist on ta loonud mitmesuguseid olulisi ühiskondlikke objekte, aga ka elamuid. Enam kui sajast ehitisest ja projektist kerkivad eriti esile omaaegsed kolhoosikeskused Kobelas ja Tsoorus, samuti Paide KEKi ja Rapla KEKi peahoone, Pärnus asuv elamu Kuldne Kodu ja lasteaed ning palju muud. Tema looming kuulub Eesti arhitektuuripärandi kullafondi. Elutööpreemiale esitasid Toomas Reinu Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Arhitektide Liit.

Iga kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.

Riiklikke kultuuri aastapreemiad antakse välja viis. Aastapreemia suurus on 9600 eurot, loomingulise kollektiivi puhul läheb preemiasumma nende vahel jagamisele.

Need pälvisid Kristjan Randalu rahvusvaheliselt silmapaistval tasemel loomingulise töö ja aktiivse kontserttegevuse eest ning Vallo Toomla, Erik Põllumaa, Mart Kessel-Otsa ja Kaie-Ene Rääk dokumentaalfilmi „Marju Lepajõe. Päevade sõnad” loomise eest. Ka pälvib aastapreemia Tanel Toom meisterliku töö eest mängufilmi „Tõde ja õigus“ loomisel, Jaagup Roomet kunstnikutöö eest samas filmis ning Tiina Lokk-Tramberg külastajarekordid püstitanud 23. Pimedate Ööde Filmifestivali korraldamise eest.

Spordipreemiad

Spordi elutööpreemia laureaadi, endise sportlase, kohtuniku, spordiarsti ning spordiaususe eestkõneleja Peeter Mardna kohta öeldakse, et tema elu ja tegevus on ületanud ühe valdkonna või spordiala piirid, sest see nimi kõnetab peaaegu kogu Eesti sportlas- ja arstkonda. Mardna on olnud isiklik mentor paljudele praegustelegi sportlastele. Lisaks märkisid kandidatuuri esindajad, et Mardna on aktiivne kodanikuühiskonda panustaja, kes on mitmete erialaliitude ja ühenduste asutaja ning juht. Mardna esitasid spordi elutööpreemiale Eesti Sõudeliit, Eesti Antidoping, Eesti Jalgratturite Liit, Eesti Kergejõustiku Liit ja Eesti Arstide Liit.

Teise laureaadi, iluvõimleja, treeneri ja spordiaktivisti Kadri Liivaku kandidatuuri puhul toodi välja pikaajaline töö Eesti võimlemise arendamisel ning eestkõnelemisel, samuti tema panus võimlemistreenerite koolitamisel ning kutsekvalifikatsiooni süsteemi loomisel. Peaaegu poole sajandi jooksul on ta aktiivselt edasi viinud mitte ainult võimlemist, vaid kogu Eesti spordielu. Esildises lisati, et tänu sihipärasele tööle on võimlemise populaarsus tõusnud ning tänapäeval on see harrastajate arvu poolest Eestis spordiala number üks. Liivaku kandidatuuri esitas elutööpreemiale Eesti Võimlemisliit.

Kummagi spordi elutööpreemia suurus on 40 000 eurot.

Spordi aastapreemiad pälvisid MM-i odaviskes hõbemedali ning Teematliiga üldvõidu eest Magnus Kirt ning Kelly Sildaru täiskasvanute MM-i vigursuusatamises kuldmedali, kahekordse juuniorite kuldmedali ning X-Mängude kuld-, hõbe- ning pronksmedali võitmise eest. Samuti saab spordi aastapreemia Andrei Ojamets Eesti naiste võrkpallikoondise viimise eest Euroopa Meistrivõistlustele ning Tartu Bigbank võrkpallimeeskonna Credit 24 Meistriliiga võidu eest ning Merike Kull liikumisharrastuse edendamise eest Tartu Ülikooli Liikumislabori juhatajana ning “Liikuma Kutsuva Kooli” valimise eest parimaks hariduse kaudu sporti ja liikumist edendavaks programmiks Euroopas. Aastapreemia pälvib ka Maicel Uibo MM-il hõbeda võitmise eest kümnevõistluses ning Eesti veemotospordi koondis kõrgete saavutuste eest 2019. aastal.

Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, meeskonna puhul läheb preemiasumma jagamisele.

Teaduspreemiad

Vabariigi Valitsus määras käesoleva aasta teaduspreemiad järgmiselt:

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000.- eurot) sai Tartu ülikooli genoomika instituudi populatsioonigeneetika juhtivteadur, molekulaarbioloogia instituudi evolutsioonilise bioloogia õppetooli juhataja, arheogeneetika professor, akadeemik Richard Villems ja Tartu ülikooli psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia osakonna juhataja, professor, akadeemik Jüri Allik.

Olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest sai teaduspreemia (50 000.- eurot) Genoomika instituudi genoomika ja biopankade juhtivteadur, biotehnoloogia professor, akadeemik Andres Metspalu Eesti Geenivaramu asutamise ja eestvedamise ning Eesti Genoomiprojekti algatamise eest;

Aastapreemiad (à 20 000.- eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said:

Laur Järv, Manuel Hohmann ja Margus Saal täppisteaduste alal tööde tsükli „Laiendatud geomeetrilised gravitatsiooniteooriad“ eest;

Tõnis Timmusk keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Neuraalse aktiivsusega reguleeritud geeniekspressiooni mehhanismid“ eest;

Marina Trapido, Niina Dulova, MarinaKritševskaja ja Sergei Preis tehnikateaduste alal tööde tsükli „Süvaoksüdatsiooni tehnoloogiate arendamine kaasaegsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks: tugevalt saastatud tööstusreovetest mikrosaasteaineteni õhus ja vees“ eest;

Ana Rebane – arstiteaduse alal teadus-arendustöö „MikroRNA-d kroonilistes immuunsüsteemi haigustes“ eest;

Urmas Kõljalg ja Kessy Abarenkov geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Eluslooduse taksonite kommunikatsiooni uus paradigma: Linné süsteemi täiendus“ eest;

Tobias Ley, Mart Laanpere, Kairit Tammets, Terje Väljataga, Katrin Poom-Valickis, Luis Pablo Prieto Santos, Maria Jesús Rodriguez-Triana ja Paul Seitlinger sotsiaalteaduste alal teadustöö „Piire ületav haridusuuendus tehnoloogiapõhiste teadusuuringute toel“ eest;

Marika Mägi humanitaarteaduste alal monograafia „In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea“ eest.

Riigi kultuuri- ja spordipreemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva eel, 23. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.