GRAAFIKUD | Eesti valimisaktiivsus on nadi, ent Slovakkia kõrval oleme suisa üliaktiivsed. Nemad olid viie aasta eest punane latern

 (30)

2014. aastal oli Eestis valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel kehvavõitu, ent on riike, kus see on veelgi kehvem. Eestis on pidevalt jõudsalt kasvanud e-hääletajate hulk.

Eesti sai esimest korda oma saadikuid Euroopa Parlamendi valida 2004. aastal. Valimisaktiivsus oli siis kõigest 26,8 protsenti. Viie aasta pärast aga oli aktiivsus suisa 43,9 protsenti. Euroopa Liidus tervikuna oli vastav näitaja toona 42,97 protsenti.

Eestis mõjutas huvi hääletamise vastu kindlasti ka protest senise poliitkultuuri ja nn poliitbroilerite vastu - just siis tõusis jõuliselt areenile Indrek Tarand.

Viie aasta eest oli olukord taas selline, et valimisaktiivsus langes. Hääletamas käis kõigest 36,5 protsenti neist, kel valimisõigus. Üle poole häältest anti elektrooniliselt.

Euroopa Liidus käis 2014. aastal üldse hääletamas 42,61 protsenti hääletusõiguslikest. See number on läbi aegade kõige kehvem.

Eesti on riikide arvestuses 17. Meist kehvem oli aktiivsus 11 riigis. Selge punane latern on Slovakkia, kus käis hääletamas kõigest 13,05 protsenti.

Eestis käib hetkel eelhääletus. Valimispäev ise on 26. mail. Valimistulemused selguvad pärast südaööd.