DELFI TÖÖINTERVJUU | Lauri Hussar ütleb, mida Eesti 200 eurovalimistel teeb: kasutame võimalust pildil olla

 (75)

Pange tähele autoomanikud, kümne aasta pärast ostavad Eesti 200 esinumbri arvates pooled teist elektriauto!

Riigikogu valimistel künnise alla jäänud Eesti 200 üritab europarlamendi valimistel uuesti. Kui tõsiselt nad seda teevad? Miks tahab endine ajakirjanik ja peatoimetaja Lauri Hussar saada Brüsselisse ja Strasbourgi?

„Olen korduvalt öelnud, et ei taha ärgata 27. mail Euroopas, mida juhivad paremäärmuslased ja radikaalid. Kahjuks näeme viimasel ajal üha rohkem seda, et populistlikud jõud tahavad Euroopat lõhki rebida ja ma usun, et sellele tuleb vastu hakata,“ leidis ta.

Aga samas möönis, et parteil on ka väiksema ambitsiooniga tagamaa. „Meil on veel põhjuseid, miks Eesti 200 on otsustanud täisnimekirjaga välja tulla Euroopa valimistel. Tegemist on väga noore erakonnaga, tegeleme erakonna organisatsiooni ehitamisega ja selleks on iga võimalus ka pildil olla kindlasti väga oluline.“

Võitsime, aga kaotasime

Mis juhtus Eesti 200-ga siis riigikogu valimistel, et jäädi hoopistükkis joone alla? Hussar tõi välja kaks faktorit – teised erakonnad ja ETV.

Seotud lood:

„Arvestades, et Eesti 200 alustas sugusel nullist pole 4,4% halb tulemus. See, et vahepeal oli toetus juba 7-8% peal ja langes sealt, sellele on mitmeid objektiivseid põhjuseid. Kindlasti oli see seotud ka sellega, et kõik teised erakonnad olid uue tulija vastu, mistõttu kriitika oli väga tugev,“ ütles ta.

Hussar tõi teiseks välja, kuidas erakond saavutas suured võidud ETV debattides, aga need tulid tema hinnangul liiga hilja.

„Möödapanekuid oli ka strateegilises kommunikatsioonis. Mõnegi teema puhul oleks tulnud rohkem lahti rääkida, millised on Eesti 200 mõtted. Aga jätkuvalt oli Eesti 200-l väga hea programm ja majandusprogramm. Ja jätkuvalt ma arvan, et üks suur põhjus oli veel: Eesti 200 esindajad võitsid ära kaks suurt debatti ETV-s - majandusdebati ja peaministrikandidaatide väitluse -, aga milles oli probleem? Selleks ajaks oli valdav osa Eesti 200 hääletajaid valinud ja teisi inimesi see niivõrd ei kõnetanud ehk lõpuspurt Eesti 200-l jäi hiljaks.“

Ärimees ja kandidaat

Eesti 200 esikandidaat rääkis, et kuigi pürib eurosaadikuks, tegeleb ta paralleelselt oma ettevõtte arendamisega ja ärikokkulepete sõlmimisega näiteks ka sügiseks – puhuks, kui ta valitud ei saa.

„Olen asutanud ettevõtte. Olgem ausad, ega ma ei hakka siin kõikidest klientidest rääkima, on olnud töid, väga põnevaid töid ja see kindlasti jätkub, sest mul on kokkulepped sündimas juba sügiseks,“ lausus Hussar.

Ta väitis, et avalikkussuhete äri ajamine paralleelselt kandideerimisega ei ole huvide konflikte tekitanud. „Täna ei ole, sest tegelen valdavalt ainult koolitusega ja suhtekorralduse nõu veel ei anna. Aga vaatame peale valimisi, võimalused on laual.“

„[Kui osutun valituks], siis loomulikult lõppeb see tegevus,. Aga Eesti poliitiline praktika tunneb ka selliseid juhtumeid, kus inimesed on valituks osutumiseni tegelenud avalikussuhetega ja pärast otsustanud poliitiku karjääri kasuks,“ ei näinud ta kahe asja tegemises probleemi.

Tööintervjuud vaadates saab veel teada..
-Kas tõeliselt tuntud isikute puudumine Eesti 200 nimekirjas osutus riigikogu valimistel parteile saatuslikuks?

-Kas Lauri Hussar on poliitikasse ja ärisse suundumisega tõmmanud ajakirjandusele lõplikult joone alla?

-Millised ärimehed on tulnud tema juurde suurte muredega tänase Eesti valitsuse pärast?

-Eesti 200 on suured erimeelsused, millise fraktsiooniga peaks europarlamendis liituma – kelle vahel ja mida toetab Hussar?

Eesti 200 esinumber käivitus tööintervjuul suurte pööretega, kui jutuks tuli elektritransport. „Elektromobiilsus ja kõik see, mis on seotud elektriautodega on minu lemmikteema!“

Elektritoide planeedi nimel

Loe veel

Hussari arvates on elektriautode võidukäik ainuke selge tee looduse, põldude ja meie planeedi päästmiseks. „Kui täna vaatan seda, et tanklates on meil tulnud müügile biokütus, kus tavalisele kütusele on juurde pandud biolisand ja mõtlen, kui palju põllumaad kasutatakse ära selleks, et sellist kütust saada, siis mul tekib küll mõte, kas me peame oma planeeti kasutama, et selliselt kütust saada!?“

Millal siis lõpetavad elektriautod sisepõlemismootori laiutamise Euroopas?

„Seda eesmärki võib seada, aga see on natuke isetäituv pohmelus. Ma väidan, et elektromobiilsus on nii palju odavam, et kui ühel hetkel on olemas taristu, kui akude mahutavus paraneb, siis kahjuks bensiiniauto ei võistle mitte kuidagi elektriautoga.“

Millal pööratakse suhe ümber? „Ma arvan, et võiksime [elektrisõidukite müügi osakaalus] 50 protsendini jõuda aastaks 2030,“ uskus Hussar.