Hardo Aasmäe 167

Eesti Iseseisvuspartei

Sündinud 11.02.1951

Töökoht:
Haridus:


1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama?
Meie kutsume valima neid, kes riigiparteides pettununa valima eriti tulla ei taha. Selliseid valijaid on ligikaudu pool meie valijaskonnast. Meie pakume ka neile valikuvõimaluse. Oleme õppinud Indrek Tarandi eelmisest valimiskogemusest. Seda nii valguses kui ka varjus. Tarand sai protestihäältega hiilgava tulemuse. Paraku läksid pooled hääled tagasi riigiparteidele, kelle vastu inimesed tegelikult hääletasid. Tookord ei saanud Indrek Tarand sellise häälte pillamise vastu midagi teha.

Nii lihtsalt juhtus valimissüsteemi põhjendamatustest kitsendustest. Ma ei tea, kas Tarandi häältega pääses Euroopa parlamenti Kristiina Ojuland, Ivari Padar, Vilja Savisaar-Toomast või kõik kolm. Valijate häälte väärkasutuse vältimiseks, lugupidavaks suhtumiseks valijate tegelikku tahtesse ning häälte säästlikuks rakendamiseks, koostasime valdavalt sõltumatute kandidaatide nimekirja Eesti  Iseseisvuspartei külalislahke katuse all. 

Meie loosungiks on: "Kõik sõltumatud kandidaadid ühinege!" Kasutades juhust, kutsun valijaid üles hääletama vabade inimeste poolt, kellel pole erakonna range kaelas. Kes meie hulgast saab Teilt kõige rohkem hääli, see Brüsselisse Eesti huve kaitsma läheb.

2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja
põhjendage valikut?

a) Eesti suveräänsuse kaitsmisega. Suveräänsust tuleb kaitsta ka sõprade hulgas. Kui elad sõbraliku karuga ühes koopas, siis võib ta pahaaimamatult Sind ära muljuda või osutada karuteene. Võitlen EL tsentraliseerimise vastu, sest see toob suure avatuse korral kaasa tugeva ääremaastumise, mis võib meid EL ääremaana täiesti laosta.

Tsentraliseerimine on EL ajaloolise tuumikala, mitte meie huvides. Pole mõtet rääkida Brüsseli ääremaastumist korvavatest tasendusmaksetest. Need on justkui töötu abiraha palga asemel või toetusraha nn ääremaa puude eest. Detsentraliseeritud EL-s peab Eesti olema üks suveräänsetest arengukeskustest (tuumikuks Tallinn koos Helsingiga), mitte lõputult toetust nuruv, rahvast tühjenev vaegpiirkond.

b) Ipriit (lüsiit, adamsiit jne.) Läänemeres.  Tegemist on eriti ohtliku keemiarelvaga. Ipriiti nimetatakse küüniliselt isegi "mürkgaaside kuningannaks". Eriti ohtlik on ipriit (sinepigaas). Ta mõjub laastavalt inimese DNA-le nagu radioaktiivne kiirgus. Nõukogude Liit on uputanud Läänemerre kokku kuni 50000 tonni (!) keemiarelva.

Suurimad kogumid paiknevad Bornholmi saarest idas, kus on Läänemere suurimad tursakoelmud ja Gotlandi süvikus. Mürkide erinevate metallkestade läbiroostetamine on lõppjärgus ja üliohtlik lekkeoht suureneb. Hoovused on meie suunas. Selle ohuga  tuleb otsustavalt midagi ette võtta. Tegemist ei ole ainitiselt keskkonnaprojektiga vaid eelkõige majandusküsimusega. Kui meri on mürgitatud, siis selle kaldal pole võimalik majandada. Tegemist on klassikalise Euroopa ühistööga, sest eraldi võttes pole see jõukohane ühelegi Läänemere äärsele riigile. Hinnanguline maksumus 4 miljardit eurot. 

c) Rail Baltica II. Balti riigid peavad saavutama omavahelise kokkuleppe, et projekti haarataks kõigi riikide pealinnad. Rail Baltika arendus lähtugu Eesti raudteevõrgu uuendamise vajadusest. Eestis peab Rail Baltica põhiliin minema üle Tapa-Tartu ja Valga. Varuraudtee aga läbi Rapla, Türi ja Viljandi, Ruhjasse ja Volmarisse (Valmiera). Kaasajastada tuleb Pärnu raudtee, pääsuga Mõisakülla.  

d) Tänane CO2 arvutamise metoodika on väär ja ei arvesta põlevkivi energeetika eripära. Põlevkivi katel on samas ka omamoodi suur lubjaahi. Põlevkivi põletamisel pole kasu CO2 eraldumisest võrreldav gaasi või naftaga, sest suur osa sellest neeldub taas. Seepärast tuleb see täpsustada vastavalt loodusseadustele. Meil on olnud aastaid keemikust peaminister, kuid see viga on parandamata. Seega on meile arvestatud CO2 emissioon ja sellest tulenev energia kallidus põhjendamatu. Kavatsen selle teema Euroopa parlamendis üles võtta kohe, kui hakatakse määrama uut EL keskkonnavolinikku. Poleks paha, kui see tuleks Eestist.

3. Mis on need teemad või valdkonnad, millega Euroopa Liit praegu küll
tegeleb, aga teie hinnangul ei peaks tegelema?

Euroopa Liit ei peaks tegelema igasugu tühja-tähjaga, mis on vaid kattevarjuks EL tsentraliseerimisele. Tuleb keskenduda suurtele ühisprojektidele. Energeetika, transport, toidu julgeolek, ligipääs haridusele ja internetile, tipptehnoloogia arendamisele, ebaseadusliku sisserännu tõrjumisele jne... Tuleb mõelda, mida teha euroga. Praeguse kipaka ja kuluka euroraha süsteemiga ei saa lõputult jätkata.

4. Kas oleksite Euroopa Parlamendi liikmena toetanud ettepanekut külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti elanike jaoks elektri hinda?
Hääletan vastu. Kordan veelkord, et CO2 emissiooni arvutamise alus põlevkivi jaoks pole õige. Ma ei pea õigeks  kõikvõimalikke poliitilisi mänge hindu kõrgel hoidvate turumoonete tekitamiseks. Need abinõud on rahvusvaheliste rahandus spekulantide ärihuvides. Pealegi pole CO2 kaubandus teaduslikult kuigi ühemõtteliselt põhjendatud.

Tegemist on nn "õhu müügiga", mis tagab üliodavat kaubakatet emiteeritud rahale. Samas pole selle mõju kliima soojenemisele päris selge. Kliima muutustel on eelkõige planetaarsed (kosmilised) põhjused. Paraku on suurimaks kasvuhoonegaasiks vee aur (mis on maksustamata). Samas ka metaan (maagaas). Metaani põlemisel eraldub nii süsihappegaas kui ka vee aur. Üks on maksustatud, teine mitte. Sama lugu on vedelkütustega. Kangesti paistab sedamoodi, et tegemist on ulatusliku äritrikiga.

5. Olukord Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei suuda Venemaa suhtes  mõjusaid sanktsioone rakendada. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suunal tegutsema?
"Kurjuse impeerium" idapiiri taga ei ole taltunud. 25 aastat tagasi sai mõttekaaslastega üsna innukalt selle hajutamisega tegeletud. Nüüd hakkab paistma, et töö on pooleli jäänud. Minu tolleaegsed kaasvõitlejad Venemaalt on riigist põgenenud, maha lastud või meelt muutnud. Putini-Venemaa on ülekäte läinud. Erinevalt NATO-st, mis on sõjalis-poliitiline organisatsioon, kujutab EL enesest majandus - poliitilist organisatsiooni.

Seepärast tuleb tegeleda eelkõige majandusega. Vähendada tuleb sõltuvust Venemaa energeetikast ja sellega alandada hindu. Samas tuleb kogu EL arestida Gazpromi ja Rosnefi vallas ja kinnisvarad (aktsiad, ettevõtted, hooned, rajatised jne.). Moodustada nendest Ukraina toetusfond, mille haldamine toimuks koos Ukraina riigiga. Fondi tuludest korvataks Ukrainale need kahjud, mida on kaasa toonud Krimmi annekteerimine ning Ukraina riigi vara konfiskeerimine Krimmis.

Varad saadaks tagasi pärast Krimmi annektsioon lõpetamist. Varade arestimine oleks sisult  kaks kärbest ühe hoobiga. Venemaa on kogu aeg taotlenud eriõigusi EL energiahartat eiramiseks. Harta põhimõtete alusel ei tohiks gaas kui kaup kuuluda sellele, kellel kuuluvad gaasitorud. See tagaks konkurentsi ja ohjeldaks hindu. Nimetatud vastuolu EL ja Venemaa suhetes laheneks paugupealt.

6. Palun ennustage, kuidas jagunevad erakondade kandidaadid ning üksikkandidaadid Eesti kuue koha vahel Euroopa Parlamendis?
 Praegu on olukord sedavõrd segane, et keegi ei suuda midagi mõistlikku ennustada. Võin vaid kirjeldada Eestile mõistlikku tulemust. Kuna esineme Euroopa parlamendis nn "mudaliigas", sest meil on seal vaid kuus kohta. Oleme kõige alaesindatum EL väikeriik. Meist oluliselt väiksematel riikidel - Maltal, Küprosel ja Luksemburgil on samuti kuus kohta. Lätlastel on juba kaheksa esindajat. 

Meid ei jagu isegi kõikidesse parlamendi fraktsioonidesse. Seepärast peaks jaotus olema võimalikult ühtlane. Reformierakond ja Keskerakond peaksid kahe peale saama ühe koha. Sellega oleks esindaja liberaalide fraktsioonis olemas. Senini oli liberaalide fraktsioon meie saadikutest põhjendamatult üle kuhjatud (Ojuland, Oviir ja Savisaar -Toomast) ning saadikute omavaheline koostöö puudulik. Sotsid ja isamaalased võiksid saada kumbki ühe koha. 

Kolm vaba kohta võiksid jaguneda  ülejäänud, võrdlemisi sõltumatute kandidaatide vahel. Nemad saaksid aruka kokkuleppe alusel poetada end vabaks jäänud Euroopa parlamendi erinevatesse vabadesse fraktsioonidesse. Pealegi vastaks see tänastele meeleoludele ühiskonnas, kus pooled valijatest ei ole nõus enam ühegi riigi(parlamendi)partei poolt. Seega pooled kohad riigiparteidele, pooled kohad vabadele inimestele. Tarand enam "Tarandit" vist ei tee.

Valtu külaülikool sündis Rail Balticust üles ärritatud külades
03.mai 2018 00:00
Valtu külaülikool on Eesti XXI sajandi esimese poole “väljasureva” maaelu stereotüüpe ümber lükkav, elusam olemise ilming. Viie aasta jooksul on siin esinenud 26 lektorit. Kuulajaid koguneb alati saalitäis.
Kanepiaktivist Elver Loho loob uut erakonda  (33)
16.veebruar 2018 12:19
Tallinlane Elver Loho (31) asutas veebruari alguses koos kahe noormehega mittetulundusühingu, mille eesmärgiks on Eesti Otsedemokraatliku Erakonna loomine.
50 aastat tarkade meeste rämedat naeru*  (17)
23.detsember 2017 00:05
Palju õnne, mälumängurid, entsüklopedistid ja toredate faktide armastajad! Täna 50 aastat tagasi jõudis eetrisse esimene „Mnemoturniir”.
Tallinna volikogu valimised 1989: selline koosseis pani Hardo Aasmäe linnapeaks  (25)
25.september 2017 10:00
Nõukogude võimu all oli Tallinn jagatud neljaks rajooniks, millel olid küll omad töörahva saadikute nõukogud, kuid demokraatia ja valimistega polnud sellel mingit pistmist. Kõik kandidaadid olid esitatud vaid valitseva kommunistliku partei poolt ja ligi 100-protsendilised valimistulemused saavutati avalike võltsingutega.
Juhan Kivirähk: Sõõrumaa ja Mõis mängisid maha nii oma hääled kui ka uudsuse võlu  (125)
11.september 2017 00:05
Savisaare valimisliiduga ühinemine oli väga kontraproduktiivne, sest just Savisaarega enamik teisi nimekirju koostööd teha ei soovi.

Valev Kald 101

Marju Lauristin 102

Ivari Padar 103

Jevgeni Ossinovski 104

Marianne Mikko 105

Natalja Kitam 106

Hannes Hanso 107

Liina Raud 108

Eiki Nestor 109

Abdul Hamid Turay 110

Urve Palo 111

Randel Länts 112

Toomas Alatalu 113

Marko Kaasik 114

Kai Künnis-Beres 115

Darja Vorontsova 116

Imbi Paju 117

Tunne Kelam 118

Ene Ergma 119

Marko Mihkelson 120

Anvar Samost 121

Eerik-Niiles Kross 122

Yoko Alender 123

Mihhail Lotman 124

Liisa-Ly Pakosta 125

Tõnis Palts 126

Tarmo Kruusimäe 127

Linda Eichler 128

Mart Nutt 129

Edgar Savisaar 130

Jüri Ratas 131

Mihhail Stalnuhhin 132

Kadri Simson 133

Enn Eesmaa 134

Aadu Must 135

Priit Toobal 136

Aivar Riisalu 137

Kerstin-Oudekki Loone 138

Mailis Reps 139

Ester Tuiksoo 140

Yana Toom 141

Martin Helme 142

Mart Helme 143

Henn Põlluaas 144

Leili Utno 145

Jaak Madison 146

Andres Lillemäe 147

Maarika Pähklemäe 148

Heldur Paulson 149

Anti Poolamets 150

Merry Aart 151

Kaarel Jaak Roosaare 152

Paul Tammert 153

Andrus Ansip 154

Kaja Kallas 155

Urmas Paet 156

Igor Gräzin 157

Jürgen Ligi 158

Laine Randjärv 159

Vilja Savisaar-Toomast 160

Rait Maruste 161

Urve Tiidus 162

Aivar Sõerd 163

Margus Hanson 164

Arto Aas 165

Vello Leito 166

Hardo Aasmäe 167

Juku-Kalle Raid 168

Merle Jääger 169

Sven Sildnik 170

Emil Rutiku 171

Õie-Mari Aasmäe 172

Imre Mürk 173

Kristiina Ojuland 174

Krista Mulenok 175

Roman Ubakivi 176

Taira Aasa 177

Dmitri Silber 178

Olga Sõtnik 179

Jevgeni Krištafovitš 180

Lance Gareth Edward Boxall 181

Rene Kuulmann 182

Indrek Tarand 183

Tanel Talve 184

Svetlana Ivnitskaja 185

Andres Inn 186

Silver Meikar 187

Joeri Wiersma 188