Henn Põlluaas 144

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Sündinud 16.02.1960, Tallinn

Töökoht: Saue Linnavalitsus, linnapea
Haridus: Kõrgem, Tallinna Ülikool (TPedl)


1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama?
Sest olen eurorealist ja vaatan nii maailma kui Euroopa Liitu ilma roosade prillideta. EKRE on alternatiiv parem- ja vasakliberaalsetele erakondadele ja neile, kes pooldavad rahvusriikide Euroopat kuhu me astusime, mitte EL muutumist euroföderatsiooniks, kus otsustusõigus koondub Brüsselisse. Esindan erakonda, kes on mitte ainult sõnades, vaid ka sisult rahvuskonservatiivne ja seisab europarlamendis Eesti huvide eest. Olen kindel, et saaksin Europarlamendis hästi hakkama - mul on selleks olemas kogemus avalikust sektorist kui ka vajalik kompetents.

2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut.
Teemasid ja valdkondi, milles tegutsemist eelistaks, mis pakuks huvi ja milles oskaksin ka sõna kaasa öelda on mitmeid. Näiteks välis-, kaitse- ja julgeolekuküsimused, mis on eriti olulised tänase globaalpoliitilise olukorra taustal.

Uuendamist vajavad EL demokraatliku toimimisega seotud küsimused. Eeskätt tuleks piirata bürokraatiat ja Euroopa Nõukogule antud liialt suuri volitusi. Komissaride valimine tuleks viia riikide tasandile või europarlamenti. Samaaegselt pean oluliseks europarlamendi ja selle komisjonide rolli suurendamist ja liikmesriikide otsustusõiguse suurendamist. 

Kuid loomulikult on kõige tähtsam tegeleda europarlamendis sellega, milleks EL loodi – luua liikmesriikidele majanduslikku jõukust ja tagada rahu. See oli ka põhjus, miks astusime EL-i. Suurem rõhk peaks olema nn uute liikmesriikide majanduskeskkonna arendamisel, võrdse elatustaseme ja heaolu loomisel kõikidele liikmesriikidele. Ma ei nõustu meie tänaste valitsusjuhtide seisukohaga, et peale käesolevat EL eelarveperioodi peab Eestist saama mitte toetuste saaja, vaid pealemaksev riik.

See on võimalik alles siis, kui meie heaolu on ühtlustunud kesk-Euroopa tasemega. See on oluline, kui me räägime EL sisesest võrdsusest ja solidaarsusest, sest täna oleme paraku eurotsooni üks vaesemaid riike. Rõhku tuleb panna ELi tõuke-, ühtekuuluvus- ja regionaalarengufondide paremale kasutamisele ning majanduskasvu ja tööhõive suurendamisele. Toetused peavad olema võrdsed, täna saavad näiteks Eesti põllumehed 4-5 korda väiksemaid toetusi kui nn vanade liikmesriikide põllumehed. Vajalik on öelda aktiivselt sõna kaasa EL eelarve ja strateegia koostamisel.

3. Mis on need teemad või valdkonnad, millega Euroopa Liit praegu küll tegeleb, aga teie hinnangul ei peaks tegelema?
Olen seisukohal, et keskne juhtimine ja regulatsioonid on soovitavad vaid liikmesriikide ühistest huvidest lähtuvate üleüldiste ja ühiste küsimuste lahendamiseks. Toetan Suur-Britannia nägemust lõdvemast liidust. Kui me soovime luua vaba ja konkurentsivõimelist majandust, siis tuleb jätta liikmesriikidele võimalikult suured vabadused. Ma ei poolda maksude ja seadusandluse ühtlustamist, sest tegemist on hoobadega, millega igal riigil on võimalik suunata oma majanduse ja ühiskonna arengut. Pealegi ei ole ühe vitsaga löömine kunagi ennast õigustanud. Euroopa on liiga eripalgeline, et unifitseeritud lahendused saaks kasulikud olla. Oleme niigi loovutanud otsustusõigust märksa enamates valdkondades, kui see meile kasulik on. Maksude ühtlustamise asemel näeksin hea meelega hoopis palga- ja pensionitasemete ühtlustumist Euroopa Liidus.

Üle tuleb vaadata kõik ettevõtlust ja arengut pärssivad mõttetud regulatsioonid ja euronormid, sest lähtuma peab mitte bürokraatiast vaid tervest mõistusest. Siinjuures tuleb arvestada ka rahvusriikide eripärasid. Nendega mittearvestamine ja sundühtlustamine tekitab mõttetuid kulusid, lisatööd, bürokraatiat ja uusi probleeme. EL ei peaks tegelema teemadega, mis ei ole majanduse, üldsuse, loodushoiu ega arengu huvides olulised ega anna selgelt positiivseid tagajärgi.

4. Kas oleksite Euroopa Parlamendi liikmena toetanud ettepanekut külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti elanike jaoks elektri hinda?
Elektrihind Eestis on võrreldes elatustasemega niigi ebaproportsionaalselt kõrge. Mina kvootide hinna tõstmist ei toeta. Loomulikult on CO2 emissiooni vähendamine oluline, kuid ainuüksi Hiina, USA, Venemaa ja India, kes ei ole sellega liitunud, heited on pea kümnekordsed EL-ga võrreldes ja kasvavad jätkuvalt. CO2 heitmekoguste kauplemise süsteemiga saastetaset maailmas ei vähenda. Praeguse komisjoni esitatud energia- ja kliimapoliitika ning CO2 kvootide hinna tõstmine põhjustab hoopis hindade tõusu, Euroopa majanduspiirkonna konkurentsivõime langust, aeglustab majanduskasvu ja tekitab tööpuudust. EL heitmepoliitika suurendab ka sotsiaalset ebaõiglust, sest kõrgemad energiahinnad riivavad enim just väikesepalgalisi inimesi. Seda ei saa lubada.

Pole lootustki, et EL suudaks kliimasoojenemist (mille üle vaieldakse tänaseni) üksi peatada. CO2 kvootidega kauplemine ei täida oma eesmärki. EL peab olema paindlikum ja lubama kohalike ressursside kasutamist (turvas, põlevkivi jne) senisest efektiivsemalt. Heitmeid on võimalik vähendada panustades näiteks impordi vähendamisele Hiinast, energiasäästu, tuumaenergeetikasse, mis on odavam ja puhtam jne. Euroopa riigid peavad oma konkurentsivõime säästmiseks hoidma energia- ja tootmishinnad mõistlikud. EL tööstustehnoloogia on kõrgeltarenenud ja saastetase on teiste regioonidega võrreldes väike. EL peab keskenduma olulisele ja jätma heitmete vähendamise viisid liikmesriikide endi otsustada.

5. Olukord Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei suuda Venemaa suhtes mõjusaid sanktsioone rakendada. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suunal tegutsema?
EL on  näidanud ennast seoses Ukraina kriisiga hambutuna. Jutt „tõsisest murest“ olukorra üle ei veena kedagi, ammugi Kremlit, kes mõistab ainult sama keelt, milles nad ise räägivad. EL peab koheselt kehtestama reaalsed ja toimivad sanktsioonid, mitte selliseid, mis Kremlit vaid naerma ajavad. Kuulutama Venemaa kaupadele, eeskätt energiakandjatele kaubandusembargo, sest lõviosa Kremli eelarvetuludest tuleb just nafta ja gaasi müügist, peatama South Streami ja muud koostööprojektid. Kõigilt EL riikidelt tuleb nõuda täit solidaarsust iga liikmesriigi rahvusliku julgeoleku tagamisel – pean silmas näiteks meie julgeolekut ohustavat Prantsusmaa Mistralite tehingut Venemaaga.

Karmide sanktsioonide seadmine ei ole kerge – need riivavad majanduslikult rohkem või vähem ka kõiki EL riike ja siin löövad välja eri maade erinevad huvid, kuid vaid see paneks Venemaale ehk aru pähe. EL peab saavutama energiasõltumatuse Venemaast. See on väga oluline EL ühtsuse ja edasise julgeoleku mõttes.  

6. Palun ennustage, kuidas jagunevad erakondade kandidaadid ning üksikkandidaadid Eesti kuue koha vahel Euroopa Parlamendis.
Ennustamine on tänamatu töö, kuid arvan, et Toompea neli erakonda ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond saavad kuuest kohast tõenäoliselt igaüks ühe. Ülejääva ühe saadikukoha saatust on täna raske prognoosida.

Urmas Reinsalu kutsus Sergei Lavrovi Eestisse  (195)
12.detsember 2019 17:40
Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) on saatnud Venemaa välisministrile Sergei Lavrovile kutse 2. veebruaril Tartus toimuvale kontsertaktusele, mis on pühendatud Tartu rahu sajandale tähtpäevale.
Põlluaas ja Reinsalu: Simmi vabastamine on arusaamatu ja häbiväärne!  (120)
05.detsember 2019 15:47
Hermann Simmi ennetähtaegne vabastamine on minu jaoks arusaamatu, kirjutab välisminister Urmas Reinsalu. "Ja häbiväärne," kirjutab riigikogu esimees Henn Põlluaas.
Mart Järviku sõnul kuulati teda ministeeriumis pealt, lutika avastas ta Henn Põlluaasa antud aparaadiga  (519)
05.detsember 2019 08:38
Endine maaeluminister Mart Järvik leidis ministeeriumi kabineti laest heli järgi pealtkuulamisseadme, mida ta küll ise vaatama ei ulatunud, kirjutab Pärnu Postimees . Järviku suhtes aga kriminaalmenetlust ei käi ning politsei ega prokuratuur pole lutikat näinud.
VIDEO ja FOTOD | Indrek Saar lõpetas pensionireformi esimese lugemise pauguga  (201)
03.detsember 2019 11:30
Eilse pensionireformi eelnõu esimesel lugemisel võttis Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel enne hääletamist sõna partei esimees Indrek Saar, kes oma ettekande suurejoonelise etteastega lõpetas.
Venemaalt maid tagasi nõudnud Henn Põlluaasa avaldust arutati Rossija 1 saates: kutsugem teda veidrikuks, kes ta tegelikult on  (209)
23.november 2019 12:48
Venemaa ühe peamise telekanali Rossija 1 saates "60 minutit" arutati sel nädalal teiste teemade seas ka Eesti parlamendi esimehe Henn Põlluaasa ( EKRE ) avaldust, mille kohaselt on Venemaa annekteerinud umbes viis protsenti Eesti territooriumist, mis tuleb tagastada.

Valev Kald 101

Marju Lauristin 102

Ivari Padar 103

Jevgeni Ossinovski 104

Marianne Mikko 105

Natalja Kitam 106

Hannes Hanso 107

Liina Raud 108

Eiki Nestor 109

Abdul Hamid Turay 110

Urve Palo 111

Randel Länts 112

Toomas Alatalu 113

Marko Kaasik 114

Kai Künnis-Beres 115

Darja Vorontsova 116

Imbi Paju 117

Tunne Kelam 118

Ene Ergma 119

Marko Mihkelson 120

Anvar Samost 121

Eerik-Niiles Kross 122

Yoko Alender 123

Mihhail Lotman 124

Liisa-Ly Pakosta 125

Tõnis Palts 126

Tarmo Kruusimäe 127

Linda Eichler 128

Mart Nutt 129

Edgar Savisaar 130

Jüri Ratas 131

Mihhail Stalnuhhin 132

Kadri Simson 133

Enn Eesmaa 134

Aadu Must 135

Priit Toobal 136

Aivar Riisalu 137

Kerstin-Oudekki Loone 138

Mailis Reps 139

Ester Tuiksoo 140

Yana Toom 141

Martin Helme 142

Mart Helme 143

Henn Põlluaas 144

Leili Utno 145

Jaak Madison 146

Andres Lillemäe 147

Maarika Pähklemäe 148

Heldur Paulson 149

Anti Poolamets 150

Merry Aart 151

Kaarel Jaak Roosaare 152

Paul Tammert 153

Andrus Ansip 154

Kaja Kallas 155

Urmas Paet 156

Igor Gräzin 157

Jürgen Ligi 158

Laine Randjärv 159

Vilja Savisaar-Toomast 160

Rait Maruste 161

Urve Tiidus 162

Aivar Sõerd 163

Margus Hanson 164

Arto Aas 165

Vello Leito 166

Hardo Aasmäe 167

Juku-Kalle Raid 168

Merle Jääger 169

Sven Sildnik 170

Emil Rutiku 171

Õie-Mari Aasmäe 172

Imre Mürk 173

Kristiina Ojuland 174

Krista Mulenok 175

Roman Ubakivi 176

Taira Aasa 177

Dmitri Silber 178

Olga Sõtnik 179

Jevgeni Krištafovitš 180

Lance Gareth Edward Boxall 181

Rene Kuulmann 182

Indrek Tarand 183

Tanel Talve 184

Svetlana Ivnitskaja 185

Andres Inn 186

Silver Meikar 187

Joeri Wiersma 188