Martin Helme 142

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Sündinud 24.04.1976, Tallinn

Töökoht: Kirjastus Kunst, juhataja
Haridus: Kõrgem, Tartu Ülikool, 2000


1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama?
Meie poolt peaks andma oma hääle kõik need inimesed, kes mõistavad, et ka euroliidus peab Eesti rahvuslikke huvisid kaitsma. Oleme ainus valik neile inimestele, kes ei poolda edasist võimu koondumist Brüsselisse ehk euroliidu föderaliseerumist. Kuigi mõned teised parteid räägivad ka seda, et nad ei poolda Euroopa Ühendriike, selgub nende konkreetseid seisukohti vaadates siiski, et nad pooldavad kõiki neid poliitikaid, mis sisuliselt liigutavad meid euroföderatsiooni provintsi staatusesse.

Olgu selleks siis immigratsiooniküsimuste andmine Brüsselisse, maksude ja eelarve küsimuste ära andmine või välispoliitikas oma rahvuslike huvide kaitsmise andmine sakslastele-prantslastele, kes praeguse Ukraina kriisi taustal näitavad, kui hoolimatult nad ohverdavad oma liitlaste julgeoleku heade suhete nimel Venemaaga.

Prantsusmaa vilistab julgeoleku solidaarsuse peale ja jätkab Mistrali ründelaevade müüki Venemaale, Saksamaa vilistab solidaarsuse peale, sest tema tööstus sõltub Vene gaasist, Kreeka aga, kes pidi ju meile tänutäheks tema võlgade maksmise ees olema toeks siis, kui meil on häda käes, on kõige innukam Moskva huvide kaitsja euroliidus hetkel. Noh, meil on häda käes ja solidaarsust pole näha. Pole ka näha, et Toompea parteid olukorra tõsidust tegelikult mõistaks ja vastavalt tegutseks.
 

2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut.
Kindlasti eelarvega, see on võtmeteema meile, et Eesti saaks võrselt toetusi euroliidus võrreldes vanade liikmesriikidega. Eriti karm on praegu seis põllumajanduses, kus meie tootjad konkureerivad ühisturul kordades väiksemat toetustega, olles sisuliselt dumpingu all. Kohe peale valimisi hakkab 2020 aastast algava eelarveperioodi üle kauplemine ja juba kõlab hääli, et peale 2020 ei ole Eesti enam euroliidus saaja vaid peale maksja riik.

Meie seisukoht on, et peame välja võitlema, et oleksime ka peale 2020 aastat jätkuvalt euroraha näol saamas rohkem kui maksmas. Lisaks muidugi viiksin Brüsselisse Ida-Euroopa riikide arusaama julgeolekust Euroopas. Kolmas teema, millest ei saa ilmselt üle on energeetika, sest on fakt, et Eesti võiks olla Euroopa kõige odavama elektriga riik, aga euroliidu energiapoliitika on meil elektri ajanud kallimaks kui on Soomes. Meie eesmärk on, et Eesti tarbijale oleks elekter praegusest märksa odavam.

3. Mis on need teemad või valdkonnad, millega Euroopa Liit praegu küll tegeleb, aga teie hinnangul ei peaks tegelema?
Neid asju on nii palju, et ei jõua kokku lugeda. Kindlasti ei peaks ta tegelema tolmuimejate võimsusega või lambipirnide keelamisega. Ta ei peaks tegelema iga eluvaldkonna reguleerimise ja bürokratiseerimisega. Lihtsam on öelda, mis võiks olla need asjad, mis võiks jääda euroliidu pädevusse. Selleks on ühisturg ja võimalikult aus konkurents ühisturul. Ta peaks kauge kaarega eemal hoidma maksudest, immigratsioonist, keskkonnateemadest, sest just viimase kaudu sekkutakse kõige rohkem energia- ja tootmispoliitikasse.

4. Kas oleksite Euroopa Parlamendi liikmena toetanud ettepanekut külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti elanike jaoks elektri hinda?
Ma ei poolda üldse CO2 kvoodi äri. Eestis on tekitatud mulje, et see on mingi tasuta raha, mis vedeleb maas ja tuleb huugama panna kasvõi totakatele elektriautodele. Tegelikult on kogu CO äri üks põhjus, miks elekter kalliks on aetud. Kyoto süsteem, mis CO äri tekitas ei vähendanud karva võrdki CO tootmist, küll aga tekitas miljardilise äri kvoodiga kauplemisel, sisuliselt on tegemist õhu müümisega ja selle maksab kinni reakodanik.

5. Olukord Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei suuda Venemaa suhtes mõjusaid sanktsioone rakendada. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suunal tegutsema?
Euroopa Liit kukkus tõepoolest rängalt läbi julgeoleku küsimuses. Tegelikult kukkus ta korra varem juba läbi Georgia sõja ajal. Põhjus selleks on väga lihtne: Euroopa riikide julgeoleku riskid on kardinaalselt erinevad. Suured lääneriigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ei tunneta vähimalgi määral Venemaa poolset ohtu oma julgeolekule. Küll aga on neil väga tugev ja isekas majandushuvi olla heades suhetes Venemaaga.

Sellest tulenevalt nõrgestavad nii need kui mitmed teised lääne või lõunapoolsed Euroopa riigid Ida-Euroopa riikide julgeolekut, blokeerides tugevaid majanduslikke või poliitilisi survevõtteid Moskva vastu. See tähendab, et me ei saa mitte mingil juhul olla nõus plaaniga tekitada nö ühtne Euroopa Liidu välispoliitika. Mingit ühtsust siin lihtsalt pole ja reaalsuses hakkab asi välja nägema nii, et me anname enda huvide kaitsmise Berliinile, kes meie huvid siis lihtsalt ohverdab oma gaasi eest. Kui keegi usub, et see on parem variant võrreldes praegusega, siis ma ei tea, millega see inimene mõtleb.

Praeguses olukorras on kõige õigem jätkata sarnaselt mõtlevate riikidega ühisrinde moodustamist (Poola, Balti riigid, ehk ka Rootsi), andes endale aru, et Saksa-Prantsuse poliitika töötab sellele vaikselt vastu. Aga meie asukoha ja suurusega riigi jaoks ongi julgeolek üks lõputu ränk võitlus, mingit imelahendust siin ei ole. Kui keegi pakub, müüb ta võltsturvalisust.
 

6. Palun ennustage, kuidas jagunevad erakondade kandidaadid ning üksikkandidaadid Eesti kuue koha vahel Euroopa Parlamendis.
Pakun, et kõik riigikogu erakonnad saavad ühe koha, meie saame ühe koha ja ühte ma ei oska ennustada - võib olla mõni üksikkandidaat, võib olla üks lisakoht mõnele riigikogu parteile.

ERISAADE | Ametnike vastu võitlev EKRE koondab võimu parteikontorisse. Suitsukatte all põlistatakse suurte ravimifirmade huvid  (154)
07.detsember 2019 11:16
Delfi „Erisaate“ stuudios analüüsitakse selle nädala kuumi teemasid: lõpuks välja ujunud koalitsioonis ette valmistaud apteegireformi tagasikeeramise eelnõud ja EKRE tärganud võitlust tuuleenergia ärimeese poolt. Stuudios on Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud Vilja Kiisler ja Vahur Koorits. Saadet juhib Raimo Poom.
Helme: teise samba muudatused on põhiseadusega valdavalt kooskõlas  (153)
07.detsember 2019 09:28
Rahandusminister Martin Helme sõnul näitas TGS Batlic AS-i koostatud II samba muudatuste õiguslik analüüs, et reformi puhul pole põhiseaduse riivet ja kahjunõudeid riigi vastu vaja karta.
Miks lõi rahandusminstri nõunik Kersti Kracht demonstratiivselt kampa riigi vastu hiigelnõuet esitavate ärimeestega?  (473)
06.detsember 2019 20:55
"Kuulge, kas te elate adekvaatses maailmas," küsib Kersti Kracht vastu. "Harige ennast kõigepealt ja siis helistage!"
Martin Helme seletab EKRE haaret Eestis: kontrollime agendat provotseerides, eskaleerides, improviseerides  (499)
06.detsember 2019 13:08
Rahandusminister räägib, kuidas nautis üle ilma tekkinud pahameelt ekrelaste poolt näidatud laetud käemärgi järel. „Tõega, tõmmake uttu, tondid! Ma lihtsalt nautisin seda, kuidas nad lämbusid oma vihas.“
FOTOD | Peaminister Jüri Ratas: kui ametnik tunneb poliitilist sekkumist, tuleb sellest teada anda  (125)
05.detsember 2019 16:00
Peaminister Jüri Ratas (KE) ütles täna Tartus toimunud valitsuse pressikonverentsil, et ametnik peab poliitilisest sekkumisest teada andma.

Valev Kald 101

Marju Lauristin 102

Ivari Padar 103

Jevgeni Ossinovski 104

Marianne Mikko 105

Natalja Kitam 106

Hannes Hanso 107

Liina Raud 108

Eiki Nestor 109

Abdul Hamid Turay 110

Urve Palo 111

Randel Länts 112

Toomas Alatalu 113

Marko Kaasik 114

Kai Künnis-Beres 115

Darja Vorontsova 116

Imbi Paju 117

Tunne Kelam 118

Ene Ergma 119

Marko Mihkelson 120

Anvar Samost 121

Eerik-Niiles Kross 122

Yoko Alender 123

Mihhail Lotman 124

Liisa-Ly Pakosta 125

Tõnis Palts 126

Tarmo Kruusimäe 127

Linda Eichler 128

Mart Nutt 129

Edgar Savisaar 130

Jüri Ratas 131

Mihhail Stalnuhhin 132

Kadri Simson 133

Enn Eesmaa 134

Aadu Must 135

Priit Toobal 136

Aivar Riisalu 137

Kerstin-Oudekki Loone 138

Mailis Reps 139

Ester Tuiksoo 140

Yana Toom 141

Martin Helme 142

Mart Helme 143

Henn Põlluaas 144

Leili Utno 145

Jaak Madison 146

Andres Lillemäe 147

Maarika Pähklemäe 148

Heldur Paulson 149

Anti Poolamets 150

Merry Aart 151

Kaarel Jaak Roosaare 152

Paul Tammert 153

Andrus Ansip 154

Kaja Kallas 155

Urmas Paet 156

Igor Gräzin 157

Jürgen Ligi 158

Laine Randjärv 159

Vilja Savisaar-Toomast 160

Rait Maruste 161

Urve Tiidus 162

Aivar Sõerd 163

Margus Hanson 164

Arto Aas 165

Vello Leito 166

Hardo Aasmäe 167

Juku-Kalle Raid 168

Merle Jääger 169

Sven Sildnik 170

Emil Rutiku 171

Õie-Mari Aasmäe 172

Imre Mürk 173

Kristiina Ojuland 174

Krista Mulenok 175

Roman Ubakivi 176

Taira Aasa 177

Dmitri Silber 178

Olga Sõtnik 179

Jevgeni Krištafovitš 180

Lance Gareth Edward Boxall 181

Rene Kuulmann 182

Indrek Tarand 183

Tanel Talve 184

Svetlana Ivnitskaja 185

Andres Inn 186

Silver Meikar 187

Joeri Wiersma 188