Mihhail Stalnuhhin 132

Eesti Keskerakond

Sündinud 15.09.1961, Tartu linn

Töökoht: Riigikogu liige
Haridus: Kõrgharidus, eesti keele õpetaja võõrkeelses koolis, Tallinna Pedagoogikaülikool, 1995


1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama?
Minu valija teab, et olen oma tööga hakkama saanud eesti keele õpetajana, õpikute ja sõnastike koostajana, Narva linnavolikogu esimehena ning Riigikogu liikmena. Valimistel, milles hääletavad Eesti kodanikud on minu toetus aastast aastasse ainult kasvanud. Minu sõnad ja teod ei erine. Ma ei peta kedagi ja räägin alati tõtt, isegi kui see võib tuua mulle miinuseid. Europarlamendis jätkan samas stiilis ning arvan, et seda vajavadki minu toetajad.

2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut.
Olen tüüpiline omavalitsuse esindaja, arvan (nagu enamus omavalitsusjuhte üle Euroopa), et keskvalitsus ei hooli inimestest nii, nagu me seda vajame. Üritan Europarlamendis töötada selleks, et KOVi autonoomia, mis kajastub ennekõike stabiilses rahastamispoliitikas, muutuks ka Eestis reaalsuseks. Tugevad linnad ja vallad kindlustavad Eesti kindlat püsimist ja arengut, poliitilistest bürokraatidest koosnev keskvalitsus põhjustab enamuse meie ühistest probleemidest. 

3. Mis on need teemad või valdkonnad, millega Euroopa Liit praegu küll tegeleb, aga teie hinnangul ei peaks tegelema?
Riigikogust vaadates tekib tunne, et Euroliit pingutab üle kõikide protsesside normeerimisega.

4. Kas oleksite Euroopa Parlamendi liikmena toetanud ettepanekut külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti elanike jaoks elektri hinda?
Üht asja saan kindlalt lubada: Europarlamendis ma ei toeta ühtegi hääletamist, mis mõjutab negatiivselt eestimaalaste elu.

5. Olukord Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei suuda Venemaa suhtes mõjusaid sanktsioone rakendada. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suunal tegutsema?
Kui sa ei jaksa mõnele asjale vastu hakata, siis püüa seda protsessi juhtima hakata. Vaadates seda, mis hetkel toimub tundub mõnikord, et Euroopast on äkki mingisse muusse galaktikasse kolinud peaaegu kõik arukad läbirääkijad ja targad diplomaadid. Ja ühte ma tean kindlalt: kakluses võitjat pole. Isegi kui arvad, et võitsid – hiljem saad aru, et kaotasid. Euroopa Liit Venemaa suunal võiks rusikate asemel rohkem ajusid kasutada.

6. Palun ennustage, kuidas jagunevad erakondade kandidaadid ning üksikkandidaadid Eesti kuue koha vahel Euroopa Parlamendis.
Ma pole ennustaja ja ei tahaks mõnelt külanõialt tema leiba röövida. 

Riigikogus läbis teise lugemise kohanimeseadust muutev eelnõu  (2)
20.oktoober 2020 11:57
Riigikogus teise lugemise läbinud eelnõu muudab kohanimenõukogu ülesandeid kohanimevaidluste lahendamisel.
Märgiline avaldus jäi riigikogulase Igor Kravtšenko hääleta: valgevenelased saavad ise hakkama, pole mõtet sekkuda  (182)
25.august 2020 19:54
Riigikogus võeti täna peaaegu ühehäälselt vastu eelnõu, mis toetab demokraatiat ning kodanikuühiskonda Valgevenes. Kohalolnutest jättis hääletamata vaid keskerakondlane Igor Kravtšenko , kes viitab, et meie Eestis pole kursis, mis sealkandis toimub.
13 rahvasaadikut jätsid Valgevene demokraatia avalduse allkirjastamata. Kert Kingo: minu osalemine polnud vajalik  (485)
24.august 2020 14:47
Homsel Riigikogu erakorralisel istungjärgul arutatakse eelnõu "Demokraatia ja kodanikuühiskonna toetuseks Valgevenes". Allkirja andsid sellele 88 rahvasaadikut - kes on need 13, kes avaldust oma nimega ei toetanud? Ning miks?
ÜLEVAADE | Hoolimatus, pettus, ülbitsemine, ropp suuvärk ja frivoolsed maneerid: riigikogu liikmete kõige nõmedamad teod  (225)
25.jaanuar 2020 16:01
Kahetsusväärselt pole mitte kõik riigikogu liikmed eriliselt valgustatud olendid, isegi mitte märkimistväärt intellektuaalid.
RIIGIKOGU HÄÄLETUSED. Koalitsioon on ühtne, opositsioon mitte  (72)
03.detsember 2019 00:05
Koalitsioon peab oma poliitikat ellu viima ja see nõuab riigikogus distsiplineeritud hääletamist. Opositsiooni võime midagi muuta on väike ja neil pole vaja nii ühtselt hääletada. Aga kuidas hääletatakse? Eesti Päevaleht pani kokku hääletuste sarnasuse indeksi, mis mõõdab selle riigikogu koosseisu hääletuste tulemusi nii saadikute kui ka erakondade kaupa.

Valev Kald 101

Marju Lauristin 102

Ivari Padar 103

Jevgeni Ossinovski 104

Marianne Mikko 105

Natalja Kitam 106

Hannes Hanso 107

Liina Raud 108

Eiki Nestor 109

Abdul Hamid Turay 110

Urve Palo 111

Randel Länts 112

Toomas Alatalu 113

Marko Kaasik 114

Kai Künnis-Beres 115

Darja Vorontsova 116

Imbi Paju 117

Tunne Kelam 118

Ene Ergma 119

Marko Mihkelson 120

Anvar Samost 121

Eerik-Niiles Kross 122

Yoko Alender 123

Mihhail Lotman 124

Liisa-Ly Pakosta 125

Tõnis Palts 126

Tarmo Kruusimäe 127

Linda Eichler 128

Mart Nutt 129

Edgar Savisaar 130

Jüri Ratas 131

Mihhail Stalnuhhin 132

Kadri Simson 133

Enn Eesmaa 134

Aadu Must 135

Priit Toobal 136

Aivar Riisalu 137

Kerstin-Oudekki Loone 138

Mailis Reps 139

Ester Tuiksoo 140

Yana Toom 141

Martin Helme 142

Mart Helme 143

Henn Põlluaas 144

Leili Utno 145

Jaak Madison 146

Andres Lillemäe 147

Maarika Pähklemäe 148

Heldur Paulson 149

Anti Poolamets 150

Merry Aart 151

Kaarel Jaak Roosaare 152

Paul Tammert 153

Andrus Ansip 154

Kaja Kallas 155

Urmas Paet 156

Igor Gräzin 157

Jürgen Ligi 158

Laine Randjärv 159

Vilja Savisaar-Toomast 160

Rait Maruste 161

Urve Tiidus 162

Aivar Sõerd 163

Margus Hanson 164

Arto Aas 165

Vello Leito 166

Hardo Aasmäe 167

Juku-Kalle Raid 168

Merle Jääger 169

Sven Sildnik 170

Emil Rutiku 171

Õie-Mari Aasmäe 172

Imre Mürk 173

Kristiina Ojuland 174

Krista Mulenok 175

Roman Ubakivi 176

Taira Aasa 177

Dmitri Silber 178

Olga Sõtnik 179

Jevgeni Krištafovitš 180

Lance Gareth Edward Boxall 181

Rene Kuulmann 182

Indrek Tarand 183

Tanel Talve 184

Svetlana Ivnitskaja 185

Andres Inn 186

Silver Meikar 187

Joeri Wiersma 188