Yoko Alender 123

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

Sündinud 13.06.1979, Tallinn

Töökoht: Kultuuriministeerium, arhitektuuri ja disaini nõunik
Haridus: Arhitektuur ja linnaplaneerimine, Eesti Kunstiakadeemia 2010


1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama? 
Esiteks - kutsun kõiki minema valima - mitte laskma teistel otsustada enda eest, ka Euroopas. Minu poolt peaks hääletama, sest olen noor, aktiivne, haritud ja teotahteline naine. Suudan Europarlamendi suurimas fraktsioonis saavutada seda, mida ellu viima asun. Töötan parema elatustaseme heaks läbi inimväärsema elukeskkonna arendamise. Esinumbritel on ehk statistiliselt suurem šanss jõuda Europarlamenti, ent panen valijatele südamele, et nad valiksid just seda kandidaati, keda nad usaldavad. Need valimised on ainsad, kus kogu Eesti on üks valimisringkond - siin on võimalik kujundada ka poliitika arengusuundi - sestap soovitan mina siin valida mind kui asjalikku uue põlvkonna tegijat. 

2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut.  
Mina rakendan oma teadmised ja kogemused järgnevas kolmes valdkonnas:
- elukeskkonna areng: regionaalareng, inimsõbralikud- targad linnad, linnaline liikuvus;
- kodanikuühiskond ja kodanike osalus poliitikakujundamises: EP ja liikmesriikide vaheline suhtlus, kodanike arusaam ja teadlikkus Euroopa poliitikatest, eurobürokraatia vs e-võimalused;
- tööhõive küsimused: pere- ja tööelu ühildamine.

Komisjonid, mis omavad puutumust nende teemadega on mitmeid, nt Transport- ja turism, Kultuur ja haridus, Regionaalareng, Keskkond, rahva tervis ja toidu ohutus, Kodanikuõigused, Naiste õigused- ja sooline võrdõiguslikkus.

Elukeskkond on täna üks Euroopa suurimaid eeliseid, selle jätkusuutlikuks arenguks arvan, et oleks otstarbekas moodustada elukeskkonna arengu erikomisjon, mis käsitleks kõiki poliitikaid ruumilise arengu seisukohast.

3. Mis on need teemad või valdkonnad, millega Euroopa Liit praegu küll tegeleb, aga teie hinnangul ei peaks tegelema?
Euroopa liit peaks olema suurem suurtes asjades ja väiksem väikestes. Euroopa Liidu roll ja ka liikmesriikide ühtsus peaks suurenema julgeoleku- ja energiapoliitikas, mis on täna üsna suuresti ka omavahel seotud. Julgeolekupoliitika osana, aga ka üksikute riikide siseturvalisuse seisukohalt on oluline koostöö küberjulgeoleku vallas. Põllumajanduses, toiduainetööstuses ja väikeettevõtluses näiteks tuleks aga leida ja toetada rohkem kohaspetsiifiliste lahenduste rakendamist.

4. Kas oleksite Euroopa Parlamendi liikmena toetanud ettepanekut külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti elanike jaoks elektri hinda?
Oleksin toetanud ettepanekut, sest kvootide hind oli majanduskriisi järgselt turul kukkunud nii madalale, et ei omanud enam olulist mõju CO2 õhkupaiskamise vähendamisele. Leian, et see otsus oli mõistlik. Laiemas plaanis on CO2 kvootide puhul oluline, et kvoodikaubandus toimuks kokkulepitud eesmärkide raames stabiilsete ja selgete reeglite alusel. 

CO2 kvootide hinnal on mõju elektri hinnale, otsustaksin hääletamise konkreetse olukorra ja võimalikke muutusi kaaludes. Taastuvenergia eesmärkide ning energiasäästu saavutamiseks vajalike meetmete rakendamine on pikas perspektiivis vältimatu, tuleb rakendada teadust ja innovatsiooni, et leida lahendusi, mis pole tarbija rahakotile liigselt koormavad. IRL on toetanud kodumaise biomassi kasutamist elektri tootmiseks Narva jaamades kui tarbijatele kõige taskukohasemat lahendust, samuti toetanud kortermajade renoveerimist, mis on aidanud energiat säästa, küttekulusid kuni 40% võrra alandada ja parandada kortermajade sisekliimat.

5. Olukord Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei suuda Venemaa suhtes mõjusaid sanktsioone rakendada. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suunal tegutsema?
EL peaks selgelt hukka mõistma Krimmi annekteerimise ja Venemaa tegevuse Ida-Ukrainas ja tegema Venemaa sammudest Ukrainas selgeid järeldusi. Sellest lähtuvalt rakendama tõsised majandussanktsioonid ja selgemalt kujundama EL ühtseid välis- ja julgeolekupoliitikaid. Lühisajalised majanduslikud huvid ei saa kaaluda üles Euroopa põhiväärtusi. Oluline on koostada ELülene strateegia, milliseks kujunevad tulevased suhted Ukrainaga ja Venemaaga.

6. Palun ennustage, kuidas jagunevad erakondade kandidaadid ning üksikkandidaadid Eesti kuue koha vahel Euroopa Parlamendis.
22. IRL 2, KE 2, Re 1, SDE 1.

 

RIIGIKOGU HÄÄLETUSED. Koalitsioon on ühtne, opositsioon mitte  (72)
03.detsember 2019 00:05
Koalitsioon peab oma poliitikat ellu viima ja see nõuab riigikogus distsiplineeritud hääletamist. Opositsiooni võime midagi muuta on väike ja neil pole vaja nii ühtselt hääletada. Aga kuidas hääletatakse? Eesti Päevaleht pani kokku hääletuste sarnasuse indeksi, mis mõõdab selle riigikogu koosseisu hääletuste tulemusi nii saadikute kui ka erakondade kaupa.
Yoko Alender: kliimamuutused – kriis või võimalus Eesti uueks arenguhüppeks?  (97)
29.november 2019 18:13
Suured muutused toimuvad aeglaselt, justkui tasahilju.
Opositsioon ootab Mart Helmelt prokuratuuri poliitilise kallutatuse tõestamist faktidega  (247)
12.november 2019 10:19
Korduvalt prokuratuuri sõltumatust kahtluse alla seadnud siseminister Mart Helme (EKRE) sai opositsioonipoliitikutelt kirja, milles uuriti, millistele faktidele tuginedes minister oma väiteid teeb.
FOTOD | Aasta puitehitise tiitli pälvis salapiiritusemuuseum
01.november 2019 09:09
Eile toimunud puitarhitektuuri ja -inseneeria konverentsil "Puit - homse elukeskkonna võti" kuulutati välja 2019. aasta parim puitehitis. Žürii valis võitjaks Ida-Virumaal, Lüganuse vallas asuva Tulivee salapiiritusmuuseumi ja kontserdikeskuse. Rajatiste arhitekt ja sisekujunduse autor on Kerttu Mäesalu arhitektuuribüroost Zeta koostöös Kalju Kisandiga projekteerimisbüroost Resand.
FOTOD | Aasta puitehitis 2019 võitjad on selgunud!
31.oktoober 2019 22:07
Noblessneri valukojas selgusid oktoobri viimasel päeval 2019. aasta silmapaistvamad puitehitised. Aasta puitehitise võistlust korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit juba 17. korda ning ettevõtmise eesmärgiks on tõsta esile uusi puitehitisi, mille puhul on kasutatud puitu parimal võimalikul viisil nii arhitektuurses, tehnilises kui ka ehituslikus mõttes.

Valev Kald 101

Marju Lauristin 102

Ivari Padar 103

Jevgeni Ossinovski 104

Marianne Mikko 105

Natalja Kitam 106

Hannes Hanso 107

Liina Raud 108

Eiki Nestor 109

Abdul Hamid Turay 110

Urve Palo 111

Randel Länts 112

Toomas Alatalu 113

Marko Kaasik 114

Kai Künnis-Beres 115

Darja Vorontsova 116

Imbi Paju 117

Tunne Kelam 118

Ene Ergma 119

Marko Mihkelson 120

Anvar Samost 121

Eerik-Niiles Kross 122

Yoko Alender 123

Mihhail Lotman 124

Liisa-Ly Pakosta 125

Tõnis Palts 126

Tarmo Kruusimäe 127

Linda Eichler 128

Mart Nutt 129

Edgar Savisaar 130

Jüri Ratas 131

Mihhail Stalnuhhin 132

Kadri Simson 133

Enn Eesmaa 134

Aadu Must 135

Priit Toobal 136

Aivar Riisalu 137

Kerstin-Oudekki Loone 138

Mailis Reps 139

Ester Tuiksoo 140

Yana Toom 141

Martin Helme 142

Mart Helme 143

Henn Põlluaas 144

Leili Utno 145

Jaak Madison 146

Andres Lillemäe 147

Maarika Pähklemäe 148

Heldur Paulson 149

Anti Poolamets 150

Merry Aart 151

Kaarel Jaak Roosaare 152

Paul Tammert 153

Andrus Ansip 154

Kaja Kallas 155

Urmas Paet 156

Igor Gräzin 157

Jürgen Ligi 158

Laine Randjärv 159

Vilja Savisaar-Toomast 160

Rait Maruste 161

Urve Tiidus 162

Aivar Sõerd 163

Margus Hanson 164

Arto Aas 165

Vello Leito 166

Hardo Aasmäe 167

Juku-Kalle Raid 168

Merle Jääger 169

Sven Sildnik 170

Emil Rutiku 171

Õie-Mari Aasmäe 172

Imre Mürk 173

Kristiina Ojuland 174

Krista Mulenok 175

Roman Ubakivi 176

Taira Aasa 177

Dmitri Silber 178

Olga Sõtnik 179

Jevgeni Krištafovitš 180

Lance Gareth Edward Boxall 181

Rene Kuulmann 182

Indrek Tarand 183

Tanel Talve 184

Svetlana Ivnitskaja 185

Andres Inn 186

Silver Meikar 187

Joeri Wiersma 188