Marko Mihkelson 120

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

Sündinud 30.11.1969, Valga

Töökoht: Riigikogu liige, Väliskomisjoni esimees
Haridus: Kõrgharidus, ajalugu, Tartu Ülikool 1993


1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama?
Ma olen viimase 11 aasta jooksul juhtinud Riigikogus nii väliskomisjoni kui Euroopa Liidu asjade komisjoni tööd.  Samuti on minu rahvusvahelise parlamentaarse kogemuse pagasis Eesti delegatsioonide juhtimine nii Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees kui ka NATO Parlamentaarses Assamblees. Seega on kõik, mis toimub Euroopa tasandil, mulle ammu väga lähedane ning töö Euroopa Parlamendis oleks loomulik jätk eelnevale.

2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut?
Eestile on täna kõige olulisemad kaks teemat - julgeolek ning rahvusvaheline konkurentsivõime. Need on teemad, millega olen kokku puutunud oma senises karjääris nii Postimehe ajakirjanikuna 1990ndatel kui nüüd viimased 11 aastat poliitikuna Riigikogus. Julgeoleku vallas on veel palju teha, et meie head partnerid Euroopa Liidus tajuksid Venemaalt lähtuvat püsivat survet või isegi ohtu, millega tuleb palju tõsisemalt tegeleda. Teiseks on Euroopa tervikuna täna maailma suures konkurentsis liiga aeglane ja väheinnovatiivne. Mida avatum, dünaamilisem ja innovatiivsem on Euroopa ühisturg, seda paremini läheb ka meie majandusel.

3. Mis on need teemad või valdkonnad, millega Euroopa Liit praegu küll tegeleb, aga teie hinnangul ei peaks tegelema?

Euroopa Liit peaks vähem kulutama sisemist energiat regulatsioonide või piirangute kehtestamisele. Bürokraatia iseärasus juba on selline, et see toodab uut bürokraatiat või bürokraatlikku mõtteviisi. See on mu meelest Euroopa Liidu üks konnasilmasid, millest tulenevad  endiselt eksisteerivad turutõkked, vähene innovatiivsus ning arengut pärssiv minevikuinerts. Heaoluühiskonda pole võimalik üleval pidada mugava majandamise või populistliku poliitikaga.

4. Kas oleksite Euroopa Parlamendi liikmena toetanud ettepanekut külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti elanike jaoks elektri hinda?
Tegelikult on kogu kliimapoliitika üks suur küsimärk. Euroopa Liit on teinud märkimisväärselt palju energiaefektiivsuse tõstmiseks ning ka energiaallikate mitmekesistamiseks. Kuid samas on kehtestatud liiga karme nõudeid oma enda ettevõtete konkurentsivõime arvelt. Kui mind valitakse Euroopa Parlamenti, siis ühe oma peamise teemana võtan kindlasti käsitleda ka energiapoliitika tervikuna. Juba 2006. aastal olin ma Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee energiajulgeoleku raportöör.

5. Olukord Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei suuda Venemaa suhtes mõjusaid sanktsioone rakendada. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suunal tegutsema?
Esiteks peaks Euroopa Liit kujundama Venemaa suhtes ühtse strateegilise hoiaku - kuidas ja milliseid suhteid me Putini Venemaaga üldse tahaksime näha. Arvestades Moskva varjamatut soovi taastada endine impeerium viisil või teisel, siis peab ka Euroopa Liit oma poliitika vastavalt ümber sõnastama. Eelolevad aastad saavad olema Venemaa ambitsioonide tõttu väga keerulised. Esmased sammud võiksid olla sellised -  esiteks tuleks Euroopa Liidul astuda sanktsioonipoliitikas vähemalt ühte sammu Ameerika Ühendriikidega. Mida ühtsem on Lääs, seda vähem on Moskval mänguruumi.

Teiseks peab Euroopa Liit valima endale uuteks välispoliitika ja energiapoliitika eest vastutavateks volinikeks poliitikud, kes tunnevad Venemaad.

Kolmandaks peaks Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega töötama sellise energiapoliitika nimel, mis tugevdaks ühenduse konkurentsivõimet ning samas vähendaks poliitilist sõltuvust Putini Venemaa korruptiivsest mõjust.

Neljandaks peaks Euroopa Liit kokku leppima uues julgeolekustrateegias, mille üheks sisuks võiks olla liikmesmaade kaitsevõimekuse oluline kasvatamine. Kui tahame olla maailmas tegijad, peame oma huvisid suutma kaitsta mitte ainult ilusa jutuga. Venemaale oleks see arusaadav sõnum. Ja viiendaks, kindlasti peaks Euroopa Liit kõigiti jätkama nende Vene kodanikeühenduste toetamist, kes tahaksid näha oma riiki kaasaegses maailmas eduka, avatuna ning omaenda põhiseadust järgiva demokraatliku riigina.

6. Palun ennustage, kuidas jagunevad erakondade kandidaadid ning üksikkandidaadid Eesti kuue koha vahel Euroopa Parlamendis.
Ennustamine on tänamatu, kuid üks on selge - valimistel tuleb pinev rebimine.

Eesti ei julge armeenlaste genotsiidi tunnistada: riigikogu ei tea, kas massiline tapmine oli ikka genotsiid  (358)
13.detsember 2019 19:36
"Osad arvavad, et tegu oli genotsiidiga, teised nii ei arva. Samuti ei pea osad üldse oluliseks, et seda peaks parlamentaarselt tunnistama," ütles Eesti-Armeenia parlamendirühma esimees Raivo Tamm. Eesti ei taha ka pingestada suhteid Türgiga, kes genotsiidi ei tunnista.
Mihkelson Erdoğani sõnavõtust: see on uus etapp NATO ajaloos, peame sellega harjuma  (148)
03.detsember 2019 15:25
Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelsoni (Reformierakond) sõnul peaksid NATO liidrid oma lahkhelid lahendama töisel tasandil, mitte meedia vahendusel. "See on uus etapp NATO ajaloos, millega tuleb harjuda," ütleb ta viimase aja sõjakate väljaütlemiste kohta, mis niigi NATO viimase aja erakordsete väljakutsete taustal koostööd ei kergenda.
Laine Randjärv teatas, et astub Viimsi vallavanema kohalt tagasi  (299)
03.detsember 2019 11:32
"Astun Viimsi vallavanema kohalt tagasi, sest muudatuste elluviimise osas valla hariduselus valitsevad erimeelsused," teatas reformierakondlane Laine Randjärv. Lahkhelid olid seotud ennekõike Haabneeme kooliga, mille direktor esiti ametist vabastati, ent siis lubati ikka jätkata.
VIDEOD ja BLOGI | Mart Helme plaanist B: šokiteraapiat vajab ka riigikogus istuv ajusurnud seltskond ja meie liitlaskond  (322)
20.november 2019 11:30
Täna peaministri ülesannetes riigikogu infotunnis osalenud siseminister Mart Helme sõnas oma plaan B kohta, et see on šokiteraapia, mida Eesti vajab. Ühtlasi läheb seda vaja vaja riigikogulastel, keda siseminister ajusurnud seltskonnaks nimetas ning Eesti liitlaste.
Opositsioon ootab Mart Helmelt prokuratuuri poliitilise kallutatuse tõestamist faktidega  (247)
12.november 2019 10:19
Korduvalt prokuratuuri sõltumatust kahtluse alla seadnud siseminister Mart Helme (EKRE) sai opositsioonipoliitikutelt kirja, milles uuriti, millistele faktidele tuginedes minister oma väiteid teeb.

Valev Kald 101

Marju Lauristin 102

Ivari Padar 103

Jevgeni Ossinovski 104

Marianne Mikko 105

Natalja Kitam 106

Hannes Hanso 107

Liina Raud 108

Eiki Nestor 109

Abdul Hamid Turay 110

Urve Palo 111

Randel Länts 112

Toomas Alatalu 113

Marko Kaasik 114

Kai Künnis-Beres 115

Darja Vorontsova 116

Imbi Paju 117

Tunne Kelam 118

Ene Ergma 119

Marko Mihkelson 120

Anvar Samost 121

Eerik-Niiles Kross 122

Yoko Alender 123

Mihhail Lotman 124

Liisa-Ly Pakosta 125

Tõnis Palts 126

Tarmo Kruusimäe 127

Linda Eichler 128

Mart Nutt 129

Edgar Savisaar 130

Jüri Ratas 131

Mihhail Stalnuhhin 132

Kadri Simson 133

Enn Eesmaa 134

Aadu Must 135

Priit Toobal 136

Aivar Riisalu 137

Kerstin-Oudekki Loone 138

Mailis Reps 139

Ester Tuiksoo 140

Yana Toom 141

Martin Helme 142

Mart Helme 143

Henn Põlluaas 144

Leili Utno 145

Jaak Madison 146

Andres Lillemäe 147

Maarika Pähklemäe 148

Heldur Paulson 149

Anti Poolamets 150

Merry Aart 151

Kaarel Jaak Roosaare 152

Paul Tammert 153

Andrus Ansip 154

Kaja Kallas 155

Urmas Paet 156

Igor Gräzin 157

Jürgen Ligi 158

Laine Randjärv 159

Vilja Savisaar-Toomast 160

Rait Maruste 161

Urve Tiidus 162

Aivar Sõerd 163

Margus Hanson 164

Arto Aas 165

Vello Leito 166

Hardo Aasmäe 167

Juku-Kalle Raid 168

Merle Jääger 169

Sven Sildnik 170

Emil Rutiku 171

Õie-Mari Aasmäe 172

Imre Mürk 173

Kristiina Ojuland 174

Krista Mulenok 175

Roman Ubakivi 176

Taira Aasa 177

Dmitri Silber 178

Olga Sõtnik 179

Jevgeni Krištafovitš 180

Lance Gareth Edward Boxall 181

Rene Kuulmann 182

Indrek Tarand 183

Tanel Talve 184

Svetlana Ivnitskaja 185

Andres Inn 186

Silver Meikar 187

Joeri Wiersma 188