Tunne Kelam 118

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

Sündinud 10.07.1936

Töökoht:
Haridus:


1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama?

Olen oma rahva esindaja ning sõltun Eesti kodanike usaldusest. Olen seda usaldust kahel korral pälvinud märksõnaga „Eesti eest Euroopas“. See on mulle kogu edasise tegevuse eeldus. Kui seekord isiklik usaldusavaldus peaks tulema, võtan seda tunnustusena tehtud töö eest ning mandaadina keskenduda veelgi tõhusamalt Eesti huvide esindamisele ja kaitsmisele Euroopas.

Kuulun IRLi liikmena Euroopa Parlamendi suurimasse – Euroopa Rahvapartei (ERP) – fraktsiooni. Selle liikmete arv on 274 – peaaegu kolm Riigikogu ühes parlamendirühmas! Just see suurim fraktsioon, millesse kuulub iga kolmas EP liige, on andnud mulle parima võimaluse Eesti huvide eest seista, kuivõrd ERP otsene mõju küünib 40 protsendile otsustest.

See mõju on ligi kaks korda enam, kui suuruselt järgmisel ehk sotsialistide fraktsioonil. Tänu ERP toetusele saavutasin mais 2007 EP Eestit toetava resolutsiooni vastuvõtmise seoses Venemaa inspireeritud aprillimässuga.

Ukraina invasiooniga seotud kriisi sõnum on selge - meie peaülesandeks jääb lähiaastail Eesti ning Euroopa julgeoleku parim võimalik tagamine. Pean oma kümne aasta olulisemaks saavutuseks seda, et mul on Euroopa Parlamendis lai sõpradering, kes Eestit tunnevad ning on valmis meid kui head ja usaldusväärset partnerit tõsiselt kaitsma. Mitmed minu kolleegid on vahepeal jõudnud oma valitsustes asuda ministri kohale – ka sel juhul on võimalus nendega vajadusel kontakti võtta ning meile toetust paluda.

Meil on tarvis viia lõpule Euroopa ühisturg, eriti teenuste vabaturg, digitaalne vabaturg, likvideerida olemasolevad ebavõrdsused uute ja vanemate liikmete vahel. Tuleb veenvamalt ja üksmeelsemalt rakendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, solidaarset energiapoliitikat ning luua moodne transpordiühendus Tallinnast Euroopa südamesse.

Seisan vastu igasugustele katsetele kärpida teatavate liikmesriikide kodanike vaba liikumise ja töötamise võimalusi. Minu kreedoks on: Euroopa peab olema suur suurtes asjades ja väike väikestes asjades. Me pole piisavalt suur ühispoliitikates, nagu ühtne julgeolekupoliitika või energiapoliitika, mis on otseselt Eesti huvides.

Samas peab EL olema palju väiksem kohalikesse otsustesse sekkumisel. Selleks tuleb eelkõige lihtsustada ja paindlikumaks muuta Brüsseli reegleid ja norme, tehes neid kasutajasõbralikumaks ning kohalikke olusid enam arvestavamaks.

2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut.

Pean mõttekaks kindlasti jätkata väliskomisjonis ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjonis. Olen siin kogemusi omandanud, minu seisukohtadega arvestatakse ning saan seega Eesti jaoks üha olulisemaks muutunud julgeoleku vajadust tugevdada. Pärast minu koostatud EP esimese tervikliku küberjulgeoleku- ja küberkaitse raporti vastuvõtmist aastal 2012 olen saanud selle teema üheks eestkõnelejaks nii ERP fraktsioonis kui ka Euroopa Parlamendis. Minu tegevussuunad võiksid jätkuda Venemaa, Ida-naabruse, Iraani ning Lähis-Ida teemadel.

Olen olnud viis aastat EP USA Kongressiga suhtleva delegatsiooni liige ja ma pean eluliselt vajalikuks tihedamate suhete taastamist USA-ga. Meie rahvuslik julgeolek oleneb oluliselt USA huvist ja valmisolekust Eestit kaitsta ning eelkõige ohte ennetada. Selleks on oluline minusuguse roll Eesti julgeolekuvajaduste teadvustamisel Ameerika kolleegidele. Aitan kaasa ajaloolise Atlandi-ülese vabakaubandusleppe saavutamisele ELi ning USA vahel, mis tõotab kujuneda mõlema partneri majanduskasvu tõhusaks stiimuliks.

Loodan töötada taas ka regionaalarengu komisjonis, mis annab võimaluse süvendatult tegeleda Eestit ning Läänemere piirkonda terviklikult puudutavate küsimustega, mida ma selle koosseisu ajal olen teinud Balti-Euroopa saadikuühenduse esimehena, aidates kaasa Läänemere strateegia ellurakendamisele See tähendab ka seda, et mul oleks parem võimalus seista Eesti huvide eest ELi regionaalvaldkonna poliitika kujundamisel ja rahastamisel ning meie konkurentsivõime ja elatustaseme tõstmisel.

3. Mis on need teemad või valdkonnad, millega Euroopa Liit praegu küll tegeleb, aga teie hinnangul ei peaks tegelema?

Toetan põhimõtteliselt arusaama: EL peab olema suur suurtes asjades ning väike väikestes. Erinevaid poliitikaid on loomulikult tarvis ELi tasandil koordineerida, et tagada koherentsus, samas ei peaks ELi tasand mikromanageerima, see tähendab reguleerima iga väikest aspekti, olgu see tehtud kas või parimate kavatsustega.

Kui kõneldakse ülereguleeritusest, siis on tüüpiliseks näiteks kindlaksmääratud kõverusega kurk, mis on siiani naljanumbriks, vaatamata sellele, et selline regulatsioon on ammu tühistatud. Me kõik oleme nõus, et ELis peaks müüdama kvaliteetseid toiduaineid, küll ei saa ma aru, kuidas kurgi kõverus kvaliteeti peaks mõjutama. Sama kehtib tolmuimejate võimsuse või säästlike elektripirnide suhtes. Nende reguleerimine on iga liikmesriigi tasandi probleem.

4. Kas oleksite Euroopa Parlamendi liikmena toetanud ettepanekut külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti elanike jaoks elektri hinda?

Hääletasin EP ette pandud kompromissi poolt, mis näeb ette, et Euroopa Komisjon võib erandkorras, kus on põhjalikult hinnatud olukorda, kohandada CO2 kvootide enampakkumised, et tagada turu toimimine, aga tingimusel, et see ei tekitaks liigset kahju sellest puudutatud sektoritele ning tingimusel, et Euroopa Komisjon ei saa teha taolist kohaldamist enam kui üks kord, ning mille laeks oleks 900 miljonit ühikut.

Toetasin sellega ühtlasi ka Eesti valitsuse seisukohta, mis nõustus põhijoontes antud meetmega, aga eeldab pikemas perspektiivis põhjalikumat CO2 kvootide enampakkumiste turu struktuurset reformi, et ühelt poolt saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste jätkuv vähenemine, aga teiselt poolt leida võimalus toetada ka madala süsinikusisaldusega investeeringuid ning majanduse kasvu.

5. Olukord Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei suuda Venemaa suhtes mõjusaid sanktsioone rakendada. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suunal tegutsema?

Euroopa Liit on käitunud kahetsusväärselt ebalevalt ning lühinägelikult. Kuid see pole mulle üllatus. Probleem on kriisiaja tegevuse ühiste mehhanismide nõrkuses, kuivõrd iga üksik liikmesriik saab ELi ühisotsuseid oma vastuseisuga lahjendada. Siiani ei ole suudetud kokku leppida tõsiselt mõjuvate majandus- ja finantssantsioonide kehtestamises, mida mõned ELi valitsused, kes on Venemaaga majanduslikult seotud, peavad liiga kulukaks ja riskantseks.

Eelmisel nädalal tutvustasin oma ja IRLi algatust, millega sundida kogu Euroopa julgeolekut ja majandust ohustavat Putini korruptiivset režiimi oma senist käitumist muutma. Sealhulgas näeb see algatus ette Venemaa blokeerimist rahvusvahelisest finantstehingute süsteemist ning infotehnoloogiliste sanktsioonide kehtestamist.

Tõhus samm oleks personaalsete sanktsioonide nimekirja oluline laiendamine praegusega võrreldes kümnekordseks, kuhu tuleb lisada kõik Venemaa Föderatsiooninõukogus Krimmi okupeerimist toetanud saadikud, Kremli administratsiooni juhtivatel kohtadel töötavad ametnikud, Kremliga seotud oligarhid ning Vladimir Putin ja Dmitri Medvedev. 300-600 juhtivat isikut hõlmav nimekiri pole enam naljaasi ning sunniks Kremli juhtkonda tõsiselt oma järgmisi samme ümber mõtlema.

Kehtestada embargo igasugusele relvastusalasele koostööle. See tähendab, et tuleks tühistada tingimusteta kõik senised relvade ja militaartehnika ekspordi tehingud, samuti tuleks lõpetada sõjatööstuses kasutatava kõrgtehnoloogia ning siseriiklikeks repressioonideks kasutatava varustuse eksport Venemaale. Agressorit ei relvastata.

Kehtestada sanktsioonid Venemaa finantssektorile, mis omaksid reaalset mõju Vene pangandussüsteemile ja millega blokeeritakse Venemaa rahvusvaheliste finantstehingute süsteemist. Välja tuleb töötada üleeuroopaline õigusakt Putini rahapesu tõkestamiseks.

Töötada välja ning kehtestada toimivad sanktsioonid telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas, millega saab mõjutada Venemaa tehnoloogiatööstuse toimimist ning piirata korruptiivse režiimi propagandatööstuse levikut.

ELi kiireloomuline ülesanne, milleks saavad kaasa aidata europarlamendi uue koosseisu liikmed, on välja töötada ELi kaitse- ja vastupanuraamistik, kus määratletakse konkreetselt ELi aluslepingus sisalduva solidaarsuse ja vastastikuse kaitse klausli rakendumine välisagressiooni puhul. EP-l on mandaat tõsta see probleem terviklikult Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide valitsuste ette.

6. Palun ennustage, kuidas jagunevad erakondade kandidaadid ning üksikkandidaadid Eesti kuue koha vahel Euroopa Parlamendis.

Ma ei sooviks ennustamisega tegeleda, kuna valimispäeval on suveräänne otsustaja oma hääleõigust kasutav kodanik. Minu 10-aastane kogemus osutab selgelt, et vajame enam Eesti esindajaid suurtes fraktsioonides, kel on potentsiaal meie sõnumit maksimaalselt võimendada. Sellised on ERP ning sotsialistide fraktsioonid. Mõlemad jätkavad ka järgmises parlamendis raskekaalu kategoorias. Liberaalide osakaal, kuhu kuuluvad Eesti reformierakond ja keskerakond, langeb ilmselt praeguselt 10,9%-lt alla 8%. Üksikkandidaatide mõju Brüsselis on praktiliselt olematu. Eesti huvides on väga vajalik, et meil oleks ERP-s vähemalt kaks esindajat.

JÜRI LINA: Eestis pole olukord paremaks läinud, ikka on võimul palju endisi kommuniste  (79)
10.oktoober 2019 00:05
13. oktoobril tähistab 70. sünnipäeva ajakirjanik, kirjanik ja filmitegija Jüri Lina , keda KGB 1979. aastal sundis Eestist lahkuma, sest teemad, mida mees uuris ja avaldas, ei sobinud Nõukogude mõtteviisiga. Lina läkski, ja on ajanud oma rida väsimatult edasi.
Eesti Ekspressi sekretärid: väledad jalad ja kõva hääl
25.september 2019 00:25
Eesti Ekspressi 30aastase ajaloo kestel ajalehetoimetust hoidnud ja kantseldanud sekretärid meenutavad oma tööpäevi.
Hans H. Luik meenutab Eesti Ekspressi algusaegu: kodus polnud sooja vett, tööl käidi kampsunites, haisesime higi ja alkoholi järele  (29)
15.september 2019 16:45
Tuleval nädalal tähistab Eesti Ekspress 30. sünnipäeva. Sel puhul külastas Anu Välba pühapäevahommikust saadet Ekspress Grupi asutaja ja suuromanik Hans H. Luik, kes kirjeldas nii Eesti ajakirjanduse algusaastaid kui analüüsis ka päevapoliitikat.
TUNNE KELAM Molotovi–Ribbentropi paktist: ilma Stalini toetuseta poleks Hitler sõda alustanud  (129)
29.august 2019 00:05
23. augustil täitus 80 aastat Molotovi–Ribbentropi paktist (MRP) – kahe diktaatori kokkuleppest, mis käivitas XX sajandi suurima tragöödia.
FOTOD | Hirvepargis koguneti traditsioonilisele kõnekoosolekule  (13)
23.august 2019 18:50
Täna koguneti Tallinnas Hirvepargis traditsioonilisele kõnekoosolekule, kus meenutati 1987. aastal toimunud okupatsioonivastast meeleavaldust, milles nõuti Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist. Tänavu möödub MRP sõlmimisest 80. aastat.

Valev Kald 101

Marju Lauristin 102

Ivari Padar 103

Jevgeni Ossinovski 104

Marianne Mikko 105

Natalja Kitam 106

Hannes Hanso 107

Liina Raud 108

Eiki Nestor 109

Abdul Hamid Turay 110

Urve Palo 111

Randel Länts 112

Toomas Alatalu 113

Marko Kaasik 114

Kai Künnis-Beres 115

Darja Vorontsova 116

Imbi Paju 117

Tunne Kelam 118

Ene Ergma 119

Marko Mihkelson 120

Anvar Samost 121

Eerik-Niiles Kross 122

Yoko Alender 123

Mihhail Lotman 124

Liisa-Ly Pakosta 125

Tõnis Palts 126

Tarmo Kruusimäe 127

Linda Eichler 128

Mart Nutt 129

Edgar Savisaar 130

Jüri Ratas 131

Mihhail Stalnuhhin 132

Kadri Simson 133

Enn Eesmaa 134

Aadu Must 135

Priit Toobal 136

Aivar Riisalu 137

Kerstin-Oudekki Loone 138

Mailis Reps 139

Ester Tuiksoo 140

Yana Toom 141

Martin Helme 142

Mart Helme 143

Henn Põlluaas 144

Leili Utno 145

Jaak Madison 146

Andres Lillemäe 147

Maarika Pähklemäe 148

Heldur Paulson 149

Anti Poolamets 150

Merry Aart 151

Kaarel Jaak Roosaare 152

Paul Tammert 153

Andrus Ansip 154

Kaja Kallas 155

Urmas Paet 156

Igor Gräzin 157

Jürgen Ligi 158

Laine Randjärv 159

Vilja Savisaar-Toomast 160

Rait Maruste 161

Urve Tiidus 162

Aivar Sõerd 163

Margus Hanson 164

Arto Aas 165

Vello Leito 166

Hardo Aasmäe 167

Juku-Kalle Raid 168

Merle Jääger 169

Sven Sildnik 170

Emil Rutiku 171

Õie-Mari Aasmäe 172

Imre Mürk 173

Kristiina Ojuland 174

Krista Mulenok 175

Roman Ubakivi 176

Taira Aasa 177

Dmitri Silber 178

Olga Sõtnik 179

Jevgeni Krištafovitš 180

Lance Gareth Edward Boxall 181

Rene Kuulmann 182

Indrek Tarand 183

Tanel Talve 184

Svetlana Ivnitskaja 185

Andres Inn 186

Silver Meikar 187

Joeri Wiersma 188