Marko Kaasik 114

Erakond Eestimaa Rohelised

Sündinud 25.07.1966, Tartu linn

Töökoht: Tartu Ülikool, füüsika instituut, õhusaaste modelleerimise vanemteadur
Haridus: Füüsika (geofüüsika), Tartu Ülikool, 1989, PhD keskkonnafüüsikas, Tartu Ülikool, 2000


1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama?
Ma olen doktorikraadiga spetsialist õhukeskkonna küsimustes ja sel alal veerand sajandit töötanud. Ma toon Euroopa Parlamenti rohkem asjatundlikkust elukeskkonna küsimustes, et teha paremaid otsuseid.

Meie, rohelised, oleme väljas selle eest, et Euroopa oleks jätkusuutlikkuse ja tehniliste uuenduste mootor maailmas. Ainult nii me saame puhta looduskeskkonna ja inimväärse elu. Kui me oleksime jäänud seitsmekümnendate aastate suitsevate korstnate maailma, siis oleksid Euroopas okasmetsad surnud ja inimeste eluiga kümme-kakskümmend aastat lühem.

Suitsugaaside puhastamine väävlist ja tahmast muutis maailma. Tänapäeval on uued teravad probleemid: kliimamuutustega toimetulek, ravimijäägid heitmetes, mis põhjustavad palju väärarenguid looduses.

2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut.
Üks valuküsimus on hetkel, kui palju ja kuidas rahastada teadust ja arendustegevust. Rohelised on veendunud, et Euroopa teadusrahastus ei tohi langeda kasinusmeetmete ohvriks – see tähendaks, et Euroopa jääks USA-st, Jaapanist ja juba ka Hiinast maha. 

Töötasud Euroopa projektidest tuleb ühtlustada nii, et sarnase kvalifikatsiooniga töö eest saavad näiteks Eesti ja Soome spetsialist tasu, mis võimaldab võrdset äraelamist oma maal. Praegune juhtpõhimõte on maksta sama töö eest tasu, mis vastab sarnase ametikoha keskmisele vastavas riigis. Eesti teadlane saab samas projektis Soome kolleegist mitu korda vähem palka, kuigi elukallidus on ainult natuke väiksem. Aga teadusprojekt või ka näiteks regionaalarengu projekt ei ole humanitaarabi!

Sisuliselt Euroopa Liit tellib ju arendustöö avalikes huvides, seega peaks maksma võrdväärselt, ükskõik kus tellimuse täitja asub. Muidu me piirkondlikust vaesusest ja ajude äravoolust jagu ei saa – spetsialistid lähevad alati sinna, kus neid rohkem vajatakse ja paremad tingimused luuakse. Keele- ja kultuuribarjääre nende jaoks praktiliselt ei eksisteeri. Praegune rahastamispoliitika on teravas vastuolus Euroopa regionaalpoliitikaga, mis on suunatud piirkondlike erinevuste vähendamisele.

Võrdväärsuse põhimõte peaks kehtima ka põllumajandustoetuste jagamisel: ei ole mingit sisulist põhjendust sellele, et Prantsusmaa talupidaja saab sama maa ja sama tegevuse pealt kordades rohkem toetust kui Eesti oma.

3. Mis on need teemad või valdkonnad, millega Euroopa Liit praegu küll tegeleb, aga teie hinnangul ei peaks tegelema?
Ma ei tea olulisi küsimusi, millega Euroopa Liit tegeleb, kuid ei peaks tegelema. Küsimus on pigem selles, kuidas tegeletakse. Euroopa Liidu rahastatavaid projekte on Euroopa ühtlasemaks arenguks vaja rohkem, kui neid siiani on. Aga raha taotlemine ja aruandlus peab olema hulga vähem bürokraatlik ja sisuline hindamine efektiivsem.

ELi rahastamisreeglid kasvatavad järjest ametnike armeed nii Brüsselis kui liikmesriikides. Bürokraatlik kontroll tegelikult ei taga raha kasutamise efektiivsust, vaid koormab projektide elluviijad, olgu nad siis näiteks teadlased või sotsiaaltöötajad, formaalse aruandlusega, mida tuleb teha erialase töö arvelt. See on kvalifikatsiooni raiskamine.

4. Kas oleksite Euroopa Parlamendi liikmena toetanud ettepanekut külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti elanike jaoks elektri hinda?
CO2 heitmelubadega kauplemine (piiratud mahus kvoodi eraldamine riikidele ja kvoodi ostmine oksjonilt) on pea ainus instrument, mis motiveerib Euroopas suuri kasvuhoonegaaside õhkupaiskajaid heitmeid vähendama. Kui kvoodi hind madal, siis motivatsioon väike.

Rohelised on lubatud heitkoguste vähendamise või ajutiselt turult eemaldamise poolt, sest väiksem kvoodikogus turul tõstaks eeldatavalt kvoodi hinda ja ettevõtete motivatsiooni KHG heitkoguseid vähendada just  heitmevabade taastuvate kütuste kasutamisele ja taastuvenergiatehnoloogiale ülemineku läbi. Et  EL heitmekaubanduse süsteemi lülitatud Eesti elektritootjatele eraldati enamus kvooti 2013-2020 tasuta s.t. eraldati kvoodimüügirahasid taastuvenergiale üleminekuks ja tootmise efektiivsemaks muutmiseks, siis selle meetme mõju Eesti elektritarbijatele põhjala avatud elektriturul on pea olematu.

5. Olukord Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei suuda Venemaa suhtes mõjusaid sanktsioone rakendada. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suunal tegutsema?
Pikemas perspektiivis: Ukraina pürgimist Euroopa Liitu tuleb toetada materiaalselt ja moraalselt. See on Euroopa Liidu tugevnemisele strateegiliselt kasulik. Ukraina ja Venemaa inimeste vahel on nii palju isiklikke sidemeid, et Ukraina majanduslik ja sotsiaalne edenemine hakkab mõjutama ka venemaalaste poliitilisi eelistusi. Tuleb arendada koostöövõrke Venemaa inimeste ja organisatsioonidega rohujuure tasandil – kõike, mis toob euroopalikud väärtused neile lähemale ja muudab arusaadavaks, et euroopalikus keskkonnas on hea elada.

Praeguses teravas olukorras: rakendada selliseid sanktsioone, mis survestavad Putini valitsust ja võimuparteid, kuid ei kahjusta keskmist venemaalast: lõpetada täielikult sõjaline koostöö ja relvamüük Venemaale, kehtestada Euroopa Liitu sisenemise keeld kõigile poliitikutele ja tippametnikele, kes on kaasosalised Krimmi annekteerimisel, algatada Rahvusvahelises Kriminaalkohtus menetlus nende vastu, kes agressioonis otseselt süüdi on.

Juhul, kui konflikti eskaleerimine viib täiemõõdulise sõjani Ukrainas, peaks Euroopa piirama oma maagasi tarbimist ja minema üle säästurežiimile, et hoida ära kolmas maailmasõda - see oht ei ole kunagi peale Kariibi kriisi (1962) olnud nii suur kui praegu. Venemaa riiklik majandus ripub piltlikult öeldes gaasijuhtme otsas ja ekspordi vähenemine oleks drastiline löök võimuladviku autoriteedile oma rahva silmis.

6. Palun ennustage, kuidas jagunevad erakondade kandidaadid ning üksikkandidaadid Eesti kuue koha vahel Euroopa Parlamendis.
Neli kohta Rohelise nimekirja neljale liikmele + Indrek Tarand, kuuenda koha peale käib tõsine kisma:) Kui meil midagi viltu läheb, siis 1 (Rohelisest nimekirjast) + 1 (Tarand). Neljast ülejäänud kohast neljale "betoonierakonnale" jätkub.

Maalehe ilmatargad: kas sügis toob pika vananaistesuve või vägeva tormi?  (36)
22.august 2019 00:05
Maalehe ilmatarkade arvamused sügisilmade kohta lähevad seekord lahku. Võimalik, et Eesti eri paigus näitabki sügis oma erinevaid nägusid ning kui ühes kohas saab päevitada, tuleb teises lund lükata.
Inimtekkelist kliima soojenemist ennustati juba enam kui sada aastat tagasi
22.august 2019 00:00
Märgid, mis on talletunud Antarktika jääkilpi, näitavad, et ilmastik on viimaste sadade tuhandete aastate jooksul kõikunud päris palju, aga ei ole kunagi varem nii järsult soojenenud.
MAALEHE SUUR SUVEPROGNOOS | Ilmatark: järgneva 40 aasta jooksul tuleb mõni üksik helge suvi!  (75)
09.mai 2019 00:05
Aprilli lõpp pakkus juba suvist soojust, mai algus ehmatas aga lumega. Maalehe ilmatargad vaatasid märke ja panid suvele oma hinde.
Meenutame Maalehe ilmatarkade suurt kevadeennustust: millal lõpuks soojaks läheb?  (80)
09.aprill 2019 18:58
Küünlakuul andsid erinevate piirkondade ilmatargad Maalehele teada oma prognoosi kevade kohta. Võib kinnitada — nii nagu lubati, on siiani kulgenud.
FOTOD | Keskpäeval Toompeal toimunud meeleavaldusel nõuti rahvaalgatuse taastamist  (98)
12.märts 2019 12:27
Täna toimus riigikogu ees meeleavaldus, millega nõuti rahvaalgatuse taastamist.

Valev Kald 101

Marju Lauristin 102

Ivari Padar 103

Jevgeni Ossinovski 104

Marianne Mikko 105

Natalja Kitam 106

Hannes Hanso 107

Liina Raud 108

Eiki Nestor 109

Abdul Hamid Turay 110

Urve Palo 111

Randel Länts 112

Toomas Alatalu 113

Marko Kaasik 114

Kai Künnis-Beres 115

Darja Vorontsova 116

Imbi Paju 117

Tunne Kelam 118

Ene Ergma 119

Marko Mihkelson 120

Anvar Samost 121

Eerik-Niiles Kross 122

Yoko Alender 123

Mihhail Lotman 124

Liisa-Ly Pakosta 125

Tõnis Palts 126

Tarmo Kruusimäe 127

Linda Eichler 128

Mart Nutt 129

Edgar Savisaar 130

Jüri Ratas 131

Mihhail Stalnuhhin 132

Kadri Simson 133

Enn Eesmaa 134

Aadu Must 135

Priit Toobal 136

Aivar Riisalu 137

Kerstin-Oudekki Loone 138

Mailis Reps 139

Ester Tuiksoo 140

Yana Toom 141

Martin Helme 142

Mart Helme 143

Henn Põlluaas 144

Leili Utno 145

Jaak Madison 146

Andres Lillemäe 147

Maarika Pähklemäe 148

Heldur Paulson 149

Anti Poolamets 150

Merry Aart 151

Kaarel Jaak Roosaare 152

Paul Tammert 153

Andrus Ansip 154

Kaja Kallas 155

Urmas Paet 156

Igor Gräzin 157

Jürgen Ligi 158

Laine Randjärv 159

Vilja Savisaar-Toomast 160

Rait Maruste 161

Urve Tiidus 162

Aivar Sõerd 163

Margus Hanson 164

Arto Aas 165

Vello Leito 166

Hardo Aasmäe 167

Juku-Kalle Raid 168

Merle Jääger 169

Sven Sildnik 170

Emil Rutiku 171

Õie-Mari Aasmäe 172

Imre Mürk 173

Kristiina Ojuland 174

Krista Mulenok 175

Roman Ubakivi 176

Taira Aasa 177

Dmitri Silber 178

Olga Sõtnik 179

Jevgeni Krištafovitš 180

Lance Gareth Edward Boxall 181

Rene Kuulmann 182

Indrek Tarand 183

Tanel Talve 184

Svetlana Ivnitskaja 185

Andres Inn 186

Silver Meikar 187

Joeri Wiersma 188