Marju Lauristin 102

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Sündinud 07.04.1940, Tallinn

Töökoht: Tartu Ülikool, Ühiskonnateaduste Instituut, sotsiaalse kommunikatsiooni professor
Haridus: Kõrgem, ajakirjandus (eesti filoloog) 1966 Tartu Riiklik Ülikool


1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama?
Ma loodan, et need kes minu poolt hääletavad, on veendunud, et ma olen inimene, kelle seisukohti  arvestatakse ka Brüsselis  ja kes suudab Europarlamendis  parimal viisil kaitsta Eesti huve ja Euroopa ühiseid väärtusi.

2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut.
Kindlasti kujunevad minu põhiteemad Europarlamendis lõplikult alles siis, kui mind on valitud ning Brüsselis algab liikmesriikide delegatsioonide ja fraktsioonide sisene arutelu kohtade jaotuse üle erinevates komisjonides. Pean väga oluliseks, et Eestist valitud kuueliikmeline meeskond jagaks otstarbekalt omavahel osaluse Eestile olulistes komisjonides  ning tegutseks Eesti huvide kaitsjana  igaüks omas fraktsioonis ja komisjonis kõigi nende teemade puhul, mis on meie jaoks esmatähtsad, eeskätt muidugi EL eelarve, põllumajanduspoliitika, regionaalpoliitika, taristupoliitika, energiapoliitika. Kui vaja, olen oma teadustöö kogemusele toetudes võimeline kiiresti orienteeruma ja lisainfot hankima ka nendes valdkondades, mis mulle senini on olnud võõramad.

Kui aga lähtuda senistest kogemustest, siis muidugi olen selle üle mõelnud, mida esmajoones sihiks seaksin.

Euroopa Liidu julgeolek ja EL efektiivne ning üksmeelne idapoliitika, sh Ukraina stabiilsele ja demokraatlikule arengule kaasa aitamine- arvan, et see on praegusel hetkel meie kõigi ühine mure , mille lahendamiseks peame andma oma parima. Seda saab teha nii vastavas komisjonis kui fraktsioonis ja suure saali aruteludes osaledes , aga eriti tõhusalt idapartnerlusriikidega koostööd arendavate delegatsioonide liikmena, milles tahan kindlasti osaleda. Usun, et saan siin ära kasutada oma poliitiku kogemusi ajast, mil Eesti seisis silmitsi sarnaste probleemidega

Tööjõu rände ja immigratsiooniga seotud probleemid Europarlamendi sotsiaalkomisjonis – olen nendega sotsiaalteadlasena hästi kursis. Eriti oluliseks pean siin tööjõu kvalifikatsiooni tõstmise üle-Euroopalise süsteemi arendamist, nii et EL rahadega saaksid end välismaal täiendada mitte ainult üliõpilased ja teadlased, vaid ka kutsekoolide õpilased ja oskustöölised. Samuti tahan kaasa aidata töökultuuri, sh töölepingute ja töökeskkonnakultuuri tõusule, kus EL erinevate maade vahel on suured käärid. Sellel on viidanud ühe Eestist mujale tööle mineku põhjusena ka paljud väljarändajad.

Vaidlusi tekitab üle-Euroopalise miinimumpalga ühtlustamine – siin ma nominaalset ühtlustamist võimalikuks ei pea, küll aga keskmise palga ja miinimumpalga suhte ühtlasemaks muutmist. Samas komisjonis on oluline tõstatada ja otsida ühiseid lahendusi ka tööjõu vananemisega seotud probleemidele – siin saab paljudel teemadel algatada uuringuid ja debatti, kasvõi paindliku pensioniea kehtestamise kohta kogu EL-s või ka pensionikindlustuse, ravi- ja hoolduskindlustusereformimise alternatiivsete võimaluste üle ja selle üle, kuidas siia saada Euroopa ühistest ressurssidest tuge, kui tööealise elanikkonna suhteline vähenemine ähvardab rahvusliku sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkust.

Kultuuri ja meediaga seotud teemad Europarlamendi hariduse- ja kultuuriga tegelevas komisjonis- pean Euroopa Liidu üheks põhieesmärgiks Euroopa kultuurilise mitmekesisuse hoidmist ja arendamist, sealhulgas eriti rahvuskeelse haridusruumi,kirjastustegevuse, sõnakunsti, meediatoodangu soodustamist,samuti Euroopa keeruka ajaloo mõistmiste edendamist.

Teaduse ja innovatsiooni edendamine, kõrghariduse rolli suurendamine majandusarengus,kõrgtehnoloogiliste, kõrgepalgaliste töökohtade loomise soodustamine ülikoolilinnades, idufirmade arengu soodustamine – need on teemad, mis on mulle tartlasena, ülikooli õppejõuna ja teadlasena väga südamelähedased. Nende probleemidega saab tegeleda mitmes komisjonis.

Ühtne energiapoliitika, Euroopa vabanemine Venemaa energiadiktaadist – Eesti sotsiaaldemokraatidel on selles suhtes päris hea kava, mille täitmisele tahan jõudumööda kaasa aidata, osaledes vastavates aruteludes nii fraktsioonis kui ka suures saalis. Kuna see päriselt minu eriala ei ole, siis toetun siin rohkem kolleegidele.

3. Mis on need teemad või valdkonnad, millega Euroopa Liit praegu küll tegeleb, aga teie hinnangul ei peaks tegelema?
Arvan, et aja jooksul on ähmastunud EL subsidiaarsuspoliitika rakendamise põhimõtted, see, et iga otsus peaks tehtama võimalikult konkreetsel, täitmisele lähedasel tasemel. Pean vajalikuks siin korraliku inventuuri kõigis valdkondades – mõnes valdkonnas tuleks taset tõsta ja rohkem teha ühiseid otsuseid (eeskätt muidugi välis- ja julgeolekupoliitikas), teisalt on regulatsioone tekkinud liiga palju ja usaldamatus liikmesriikide või ka omavalitsuste võimekuse suhtes häirivalt suur. Ülereguleerituse näiteid võib tuua vist kõigist valdkondadest. Pean seetõttu väga vajalikuks , et uued liikmesriigid tegutseksid siin koos Põhjamaade ja kõigi teiste nende riikide esindajatega, kes pooldavad pragmaatilisemat ja paindlikumat asjaajamist, vähem raiskamist ja tarbetut bürokraatiat pisiasjades ja rohkem üksmeelt suurtes, Euroopa ühisväärtusi puudutavates küsimustes.

4. Kas oleksite Euroopa Parlamendi liikmena toetanud ettepanekut külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti elanike jaoks elektri hinda?
Nagu ütlesin, see pole päriselt minu kompetentsi kuuluv teema, Seepärast kaaluksin enne hääletamist hoolega selle otsuse  erinevaid, nii lühemaajalisi kui pikaajalisemaid mõjusid, uuriksin lisainfot ja suhtleksin Eestis erinevate huvigruppide ja asjatundjatega, enne kui oma otsuse langetaksin. Õnneks käivad need asjad Europarlamendis suhteliselt aeglaselt, nii et jõuab põhjalikult iga hääletust kaaluda.

5. Olukord Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei suuda Venemaa suhtes mõjusaid sanktsioone rakendada. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suunal tegutsema?
Olukord Ukrainas muutub iga päevaga ja õnneks suureneb iga päevaga nii Euroopa Liidu kui USA otsustavus ja arusaamine, et võitlus ei käi vaid ühe paljude jaoks kauge Ida-Euroopa riigi tuleviku pärast, vaid ühiste demokraatlike väärtuste, kollektiivse julgeoleku aluste kaitsmise ja rahvusvahelise õiguse kehtivuse nimel. 

Euroopa Liit peaks tegutsema üksmeelselt, väärtuspõhiselt ja targalt oma võimalusi kasutades, et sundida Venemaad oma agressiivseid ambitsioone taltsutama. Selleks ei piisa ainult tipptaseme kohtumistest ega NATO heidutusjõu rakendamisest EL idapiiril. Laienev verine kodusõda Ukrainas vajab kõigi ÜRO, EL, OSCE, NATO jõumehhanismide kasutamist, mis selle sõjakolde kustutaksid. Kõige akuutsemalt vajab rahvusvahelist jõulist toetust Ukraina presidendivalimiste edukuse ja legitiimsuse tagamine. Kuid strateegiliselt määravaks osutub minu arvates see, kas Euroopa Liit ja USA suudavad võita Venemaa algatatud globaalset infosõda teistes maades elavate venelaste muutmiseks Vene riigi vaimseteks alamateks. Venemaa õigustab oma naaberriikide territooriumidel omavolitsemist ‘kaasmaalaste kaitse’ ettekäändel. Kedagi ei saa aga ‘kaitsta’, kui ta seda ise ei taha. Kedagi ei saa vägisi muuta võõrvägede sissetungi õigustajaks oma kodukohta.

Selleks, et Venemaa infosurvele vastu seista, vajavad võõrsil elevad venelased veendumust, et neil on vabam, turvalisem ja jõukam elu demokraatlikus läänelikus/euroopalikus ühiskonnas kui Putini päikese valgel ja roheliste mehikeste kaitse all. Ma ei ole kuidagi nõus Andrus Ansipi veendumusega, et selleks piisab viieprotsendilisest palgatõusust ning et spetsiaalseid jõupingutusi Venemaa võitmiseks infosõjas polegi vaja teha. Eile jõudis minuni info sellest, et New Yorgis, USA ühes juhtivamas Columbia ülikoolis peeti sealsete vene keelt oskavate ajakirjanikega seminari teemal, kuidas suurendada USAs venekeelset inforuumi, et anda USA ligikaudu miljonilisele venekeelsele kogukonnale adekvaatset pilti Ukrainas ja Venemaal toimuvast ning toetada nende identiteeti ameeriklastena.

Venekeelsed kogukonnad on viimase kahe aastakümnega kiiresti suurenenud kogu Euroopas, Soomest Hispaaniani. Seetõttu pean ma EL Venemaa suunalises tegevuses majandussanktsioonide kõrval üheks strateegiliselt kõigemõjusamaks vahendiks venekeelse multimeedia-põhise inforuumi kujundamist, mis kasutaks nii veebi, sotsiaalmeediat, mobiilsidet kui taevakanaleid Putini propagandas loodava maailmapildi kummutamiseks nii vaba sõna jõul kui audiovisuaalsete vahenditega. Nõukogude aja kogemus näitab, et mida rohkem Putin Venemaal kruvisid kinni keerab, seda mõjusamaks ja populaarsemaks sedalaadi alternatiivne inforuum muutub ka Venemaal.Kavatsen selle eesmärgi nimel ka Brüsselis tegutseda.

6. Palun ennustage, kuidas jagunevad erakondade kandidaadid ning üksikkandidaadid Eesti kuue koha vahel Euroopa Parlamendis.
On suhteliselt kindel, et Eestist läheb Brüsselisse vähemalt üks saadik igast parlamendierakonnast. Oleksin muidugi rõõmus, kui kaks kohta Europarlamendis saaksid sotsiaaldemokraadid. Kas üks koht läheb Indrek Tarandile, EKRE-le  või kellelegi teisele nö alternatiivkandidaadile, on praegu raske öelda. Nagu on veel ka raske öelda, kas Keskerakonna ja Reformierakonna reklaamisõjast tõusev must toss lämmatab nende valijate soovi Savisaare või Ansipi poolt hääletada või kannustab hoopis tagant.

 

Vilja Kiisler "Vikerhommikus": EKRE kujundas tänavu Eesti poliitmaastiku ümber  (39)
22.november 2019 08:27
Lõppevat aastat iseloomustab paljuski Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ( EKRE ) esiletõusuga kaasnenud poliitilise paradigma muutus, rääkis Eesti Päevalehe ajakirjanik Vilja Kiisler täna hommikul "Vikerhommikule" antud intervjuus. Kas see muutus on hea või halb, tuleb igal valijal enda jaoks lahti mõtestada, lisas ta.
Tiks: Linnamäe on nagu vorstivabriku direktor, kelle kohta ei tea, mida ta vorsti sisse paneb  (10)
22.november 2019 08:03
Ta on nagu vorstivabriku direktor, kelle kohta kunagi ei tea, mida ta vorsti sisse paneb, kommenteeris ajakirjanik Joosep Tiks ETV hommikuprogrammis "Terevisioon" varju hoidvat suurärimeest Margus Linnamäed , kelle tänane Eesti Päevaleht valis mõjukaimaks inimeseks Eestis.
Marju Lauristin: Keskerakond kohaneb kui kameeleon, Reformierakond jääb endiselt kättesaadamatu eliidi hulka  (346)
05.november 2019 00:05
Eesti inimeste väärtushinnangute ja poliitiliste vaadete seost analüüsinud sotsiaalteadlane Marju Lauristin näeb lähiaastatel polariseerumise süvenemist.
Lauristin: sotsiaaldemokraadid peavad leidma endale uue teraviku  (241)
17.oktoober 2019 22:51
SDE juhatuse liige Marju Lauristin kinnitas, et partei ei ole hääbumas, kuid peab leidma endale uue teraviku, millele keskenduda.
VAATA JÄRELE JA LOE | Tõnis Lukas selgitab, kuidas ta Tammsaare pargis ringi vaadates aru saab, kes on lõimunud ja kes ei ole  (225)
19.september 2019 08:12
Kultuuriminister Tõnis Lukas ( Isamaa ) nägi viimati Tallinnas Tammsaare pargis jalutamas noori mehi, kes tema hinnangul eesti kultuuriga just väga lõimitud ei ole. Kes lõimitud ei ole, peaks lahkuma, arvas ta. Täna keskpäeval otse-eetris olnud saates tuli kõne alla, kas Eesti riigil võiks olla ka teisi valikuid ja võimalusi.

Valev Kald 101

Marju Lauristin 102

Ivari Padar 103

Jevgeni Ossinovski 104

Marianne Mikko 105

Natalja Kitam 106

Hannes Hanso 107

Liina Raud 108

Eiki Nestor 109

Abdul Hamid Turay 110

Urve Palo 111

Randel Länts 112

Toomas Alatalu 113

Marko Kaasik 114

Kai Künnis-Beres 115

Darja Vorontsova 116

Imbi Paju 117

Tunne Kelam 118

Ene Ergma 119

Marko Mihkelson 120

Anvar Samost 121

Eerik-Niiles Kross 122

Yoko Alender 123

Mihhail Lotman 124

Liisa-Ly Pakosta 125

Tõnis Palts 126

Tarmo Kruusimäe 127

Linda Eichler 128

Mart Nutt 129

Edgar Savisaar 130

Jüri Ratas 131

Mihhail Stalnuhhin 132

Kadri Simson 133

Enn Eesmaa 134

Aadu Must 135

Priit Toobal 136

Aivar Riisalu 137

Kerstin-Oudekki Loone 138

Mailis Reps 139

Ester Tuiksoo 140

Yana Toom 141

Martin Helme 142

Mart Helme 143

Henn Põlluaas 144

Leili Utno 145

Jaak Madison 146

Andres Lillemäe 147

Maarika Pähklemäe 148

Heldur Paulson 149

Anti Poolamets 150

Merry Aart 151

Kaarel Jaak Roosaare 152

Paul Tammert 153

Andrus Ansip 154

Kaja Kallas 155

Urmas Paet 156

Igor Gräzin 157

Jürgen Ligi 158

Laine Randjärv 159

Vilja Savisaar-Toomast 160

Rait Maruste 161

Urve Tiidus 162

Aivar Sõerd 163

Margus Hanson 164

Arto Aas 165

Vello Leito 166

Hardo Aasmäe 167

Juku-Kalle Raid 168

Merle Jääger 169

Sven Sildnik 170

Emil Rutiku 171

Õie-Mari Aasmäe 172

Imre Mürk 173

Kristiina Ojuland 174

Krista Mulenok 175

Roman Ubakivi 176

Taira Aasa 177

Dmitri Silber 178

Olga Sõtnik 179

Jevgeni Krištafovitš 180

Lance Gareth Edward Boxall 181

Rene Kuulmann 182

Indrek Tarand 183

Tanel Talve 184

Svetlana Ivnitskaja 185

Andres Inn 186

Silver Meikar 187

Joeri Wiersma 188