Nüüd on pealinnas asjad niikaugel, et Respuublika valib aidsi. Ise ja vabatahtlikult. Vähemalt esialgsete plaanide kohaselt. Partei on küll sisemiselt lõhki, osa liikmetest tahaks nagu enne keskiga seksimist kondoomi peale tõmmata, või kasutada Savisaart veeni süstides puhast süstalt, ent suurema osa arust käib niisama kah. Peaasi on kaif ja pehme tool.

Poisid, kes lubasid varemalt isale, see tähendab ühiskonnale — sest ühiskond on ju poliitiku isa — narkootikumidest ja juhuseksist eemale hoida, on jõudnud korraga puberteediikka, kus käiakse ööklubides ja pannakse, keda pähe tuleb. Aga isa ei ole ilus petta. Puberteet läheb mööda ja kuidas sa temaga pärast suhtled?

Tahaks siinkohal meelde tuletada Tatrass Pulbat, kes käratas armastava isana oma lapsele, kui mõõt täis sai: mina su sünnitasin, mina ka su tapan. Sündmuste käiku jälgides võib ennustada, et sedasama teeb valijaskond Respuublikaga.

Rahvale hoiatuseks: Savisaarega on juba aastaid lapsi hirmutatud ja õnneks on see siiani töötanud. Praegu aga tuleb nentida, et ükskõik keda valid, saad ikka ninasarviku.

Kui olukord juba nii nõme on, peaks eeskuju võtma peaminister Juhan Partsist, kes teatas, et all-linnas toimuv teda ei huvita. Kohe näha, et peaminister oskab asjaoludele läheneda segades külma kõhtu, inglaslikku minimalismi ning vene pohhuismi. Lahe kokteil. Mulle tundub, et Juhan on jõudnud nirvaanasse.