VIDEO | Tanel Kiik ahvirõugetest: iga uut võimalikku pandeemiat tuleb võtta väga tõsiselt
(95)
Viimasel ajal räägitakse palju ahvirõugetest, mille puhul on juhtumeid üle maailma. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik rahustab, et hetkel liigselt muretsemiseks põhjust ei ole.
"Iga sellist uut võimalikku pandeemiat tuleb võtta väga tõsiselt. Ja loomulikult suhtlevad Eesti eksperdid siin Euroopa Liidu ekspertidega, ka maailma tervisevaldkonna inimestega," rääkis Kiik Delfile.
Ta osales äsja Genfis 75. Maailma Terviseassambleel, kus teema samuti laual oli. Kiik märkis, et haigus pole mujal maailmas märkimisväärset hospitaliseerimist seni põhjustanud, ka surmajuhtumeid pole.
Ta lisas, et tuleb siiski olla valmis ravimite ja vaktsiinide varude soetamiseks, kui ahvirõuged peaks tulevikus pandeemiliselt levima.
Minister märkis, et vaktsiine laialdaselt ilmselt kasutusele ei võetaks, pigem ikkagi riskirühmade puhul. Ta toonitas, et hetkel laiaulatuslikku riski rahva tervisele pole.
Eestis ühtegi haigusjuhtumit tuvastatud pole. Küll aga kajastas Soome meedia eile, et Helsingi ja Uusimaa ravipiirkond (HUS) teatas teadaolevalt esimesest ahvirõugete juhtumist Soomes.
Nakkuse sai haigestunu välisreisil viibides. Kodusel ravil oleval patsiendil on lööve ja kõrge palavik, aga muidu tunneb ta end hästi. Nakatunuga lähedases kontaktis olnud inimesed on kindlaks tehtud ja neid on nakkuse leviku takistamiseks instrueeritud.
Ahvirõugeid ravitakse sümptomipõhiselt ja tavaliselt paranetakse mõne nädalaga ise. Raske põdemine on siiski võimalik, eriti nende puhul, kelle immuunsus on mõne teise haiguse või ravi tõttu nõrgenenud.
Ahvirõugete vastu on juba olemas ravimid ja vaktsiin. Teadusnõukoja liige ja Tartu ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak sõnas pühapäeval Delfile, et need on läbinud kõik kolm vajalikku väljatöötamise faasi, mis tähendab, et erinevalt koroonavaktsiinidest ja -ravimitest ei pea hakkama uut tehnoloogiat looma ega arendustööd tegema.
