See, mida te just kuulsite, oli Ukraina hümn, mida mängis Ukraina sõjaväe orkester. Aga meie kaitseväel enam orkestrit ei ole, sest teie võtsite orkestri raha ära. Tagantjärele võiks teil ehk natuke piinlik olla, et asjad nii läksid?
Meil on sõjaväeorkester olemas täpselt samas koosseisus nagu varem. Orkester on praegu olemas ja mängib ainult tänu kaitseministrile, selle te unustate ära.
Tegemist ei ole enam kaitseväe orkestriga, orkester on nüüd sõjamuuseumi koosseisus. Ukraina sõjaväe orkester mängis pommiaugu ääres. Kui sõda peaks meile jõudma, siis sõjamuuseumi orkester pommiaugu äärde mängima minna ei saa.
Miks ei saa?
Tegemist on tsivilistidega. Orkestrandid kannavad küll kaitseväe vormi, aga neil ei ole sõjaaja ülesandeid.
Laiapindsest riigikaitsest tulenevalt on meil kõigil ka sõjaaja ülesanded. Sõjaväeorkester täidab neid ülesandeid, mis talle antakse.
Teate, ma rääkisin nende inimestega. Nad ütlesid, et neil ei ole sõjaaja ülesandeid. Nad ise siis ei tea või, et neil on sellised ülesanded?
Võib-olla on siin väikene kommunikatsioonihäire. Mis nende ülesanded siis on?
Aga mina küsin teilt, milleks on sõjavägedel orkestrid. Äkki näiteks selleks, et tõsta võitlusvõimet, moraali? Ukraina sõjavägi jagab oma Twitteri kontol palju oma orkestri muusikat ja ka teisi laule. See on oluline võitlusvõime tõstmise osa, millest meie oleme nüüd tänu teile ilma jäänud.
Ükski kaitseministeeriumis läbi viidud uuring ei ütle, et kaitseväe orkester on kaitsetahte ja võitlusvõime suurendamiseks vajalik.
Aga mis te arvate, mida teevad Ukraina sõjaväkke läinud muusikud? Nad laulavad, et suurendada võitlusmoraali. Nad liituvad muusikaroodudega. Meil enam seda võimalust ei ole.
Kuidas ei ole? Neil inimestel on ju pillid, neil on palk...
Palgast on neil pool järel.
Kui võrdleme näiteks politseiorkestrit, tänast munitsipaalpolitsei orkestrit ning endist kaitseväerkestrit, tänast sõjaväeorkestrit, siis üks sai hakkama poole väiksema eelarvega kui teine. Võib-olla võiks natuke ikka peeglisse vaadata, et miks mida tehakse.
Oot-oot, kes peab peeglisse vaatama? Mina mõtlesin, et teie.
Mina vaatasin peeglisse ja tegin otsuse, et orkester jääb. Esialgu oli plaanis, et seda ei jää. Tegin otsuse, et orkester läheb sõjamuuseumi koosseisu. See on täiesti ära unustatud, tänu kelle otsusele on neil inimestel täna võimalik kanda vormi ja kuuluda sõjaväeorkestri koosseisu. Ja nüüd heidetakse mulle ette, nagu oleksin ma midagi ära kaotanud. Ei, ma ei ole. Lihtsalt orkester liikus ühest alluvusest teise.
Inimesed jäid poole palga peale. Neil on vähem tegemist kui enne ja neil puuduvad sõjaaja ülesanded. Pealegi, te ütlesite, et kaitsetahtel ei ole muusikaga seost. Mis te arvate, mis on sellesama Ukraina kaitseväe Twitteri konto esiletõstetud postitus?
Olen päri sellega, et traditsioonidel ja nende eestvedajatel on oma roll. Peale selle ühe video, mida te näitasite, ei ole ma rohkem videosid näinud.
Te tõesti ei mõista, et muusikal ja kaitsetahtel on otsene seos? Ukraina kaitseväe Twitteri esiletõstetud postitus on Andri Hlõvnjuki „Punane lodjapuu”, Hlõvnjuk läks pärast selle salvestamist Kiievit kaitsma.
Liidrid ja laulud on kindlasti motiveerivad. Aga te ei saa mulle ette heita, et mina olen midagi ära kaotanud. Ma ei ole midagi ära kaotanud!
Kui sõja alguseni oli jäänud neli päeva, ütlesite teie, et kui Venemaa on Ukrainas oma eesmärgid saavutanud, siis on Balti riigid järgmine loogiline sihtmärk. Puhkes õudne kisa, kas siis Laanet ei tea, et me oleme NATO-s. Teie tõmbasite kohe vaiksemaks ka. Kas olete oma tollaseid sõnu kahetsenud?
Ei ole midagi kahetseda. Risk, et Venemaa võib rünnata Eestit ja teisi Balti riike, ei ole kuhugi kadunud. Tegutseme selle nimel, et NATO tugevdaks oma idatiiba ehk Eesti, Läti, Leedu ja Poola suunda. Riskid ei ole kadunud.
Ehk me oleme endiselt loogiline järgmine sihtmärk?
Me pole selgeltnägijad, et näha Putini pähe. Risk on olemas. Vaatame Putini varasemaid otsuseid: Georgia, 2014 Ukraina, praegu Ukraina sõda. Ta on selgelt välja öelnud, et tahab Vene impeeriumit laiendada. Mis suunas ta ikka laieneb?
Kas valitsuses on veel inimesi, kes ei saa aru, et sõda võib jõuda ka siia?
Valitsuses saavad kõik aru, et need riskid on olemas. Nende riskide maandamise nimel teeme iga päev tööd.
Hiljuti tegi NATO ettepanekud Eesti kaitse tugevdamiseks, aga peaminister Kaja Kallas ütles, et need on ebapiisavad. Milles asi on, kas NATO-s ei saada aru, et meie oleme mõnevõrra suuremas ohus kui näiteks Lissabon?
Kindlasti saavad NATO liidrid riskidest aru. 12. mail tähistasime NATO kohaloleku viiendat aastapäeva Eestis. Ka NATO õhuturve on nüüd Eestis viis aastat olnud. Pärast 24. veebruari on Venemaa NATO strateegilistes dokumentides ära märgitud vastasena nr 1. Seega peame oma strateegia üle vaatama: eesmärk ei ole mitte ainult kohalolekuga Venemaad heidutada, vaid me peame olema valmis iga ruutmeetrit Eestit kaitsma esimesest päevast peale.
Mida NATO pakkus ja mida Kaja Kallas ebapiisavaks pidas?
Detailidest ei saa ma rääkida. Meie ettekujutus on selline: Eesti kaitsmiseks on olemas reaalne plaan, mis on täidetud vägedega, diviisi suuruse üksusega. See tähendab, et me suudaksime Eestis diviisi suurust üksust juhtida, et meil on omal olemaks kaks brigaadi kohe reageerimiseks ja lisaks üks liitlaste oma.
Ja Stoltenberg ei taha seda anda?
Stoltenberg on sellega nõus. Aga see kõik maksab. Peame oma plaane ellu viima nii, et kõigi liitlaste julgeolek oleks tagatud ning rohkem panustataks sinna, kus riskid on suuremad.
Te teate kindlasti seda anekdooti, et Ukrainas käib Venemaa-NATO konflikt, aga NATO ei ole sellesse veel sekkunud. Kui Zelenskõi palus Ukraina taeva sulgemist, siis seda ei tehtud. Kas Stoltenberg ja Bideni ajal on võimalik, et NATO sekkub sõtta?
NATO-l on 30 liikmesriiki. Ei Biden ega Stoltenberg tee otsuseid üksi. 30 riigi puhul võtab konsensusliku otsuse saavutamine aega. Soome ja Rootsi on teinud NATO-ga liitumise taotlusi, aga näe, mõnest maailma nurgast kostab arvamusi, et nii lihtsalt see asi käi.
Eesti riigikogu toetas Ukraina taeva sulgemist. Kas teie hinnangul oleks pidanud seda tegema?
Peame selle sõja koos Ukrainaga võitma. See on ka meie sõda. Mina olen alati selle poolt, et see sõda on vaja võita.
Seda olnuks siis vaja teha?
Ei olnud võimalik, sest kõik 30 liikmesriiki ei olnud nõus.
Soome ja Rootsi liitumise asjus mängib Türgi praegu mäkra. Kas ta annab lõpuks järele, nagu loodetakse?
Olukord on uudne ja arutelu kuum, aga usun, et leitakse kompromiss.
Soome ja Rootsi on mures aja pärast, mil nad on taotluse esitanud, aga veel NATOsse ei kuulu. On viidatud, et see võib olla habras aega ka meile. Mida täpselt peaks kartma?
Ikka seda, mida alati. Et Venemaa võib teha üllatusrünnakuid nii meie kui ka Soome ja Rootsi suunal. Jälgime olukorda pingsalt, et olla võimalikeks üllatusteks valmis.
Saame keskmaa õhutõrje aastaks 2025. Selle ajaga jõuab Venemaa korda saata kirjeldamatu hulga sigadusi. Kas tõesti rutem ei saa?
Relvasüsteemide hankimine ei käi nii kiiresti, kui me loodaksime. Üldjuhul on need nn käsitöö, neid ei ole kuskil poeriiulil valmis, et lähed ja ostad. Neid valmistatakse, kui firma hanke võidab. Relvasüsteemi tarnimine eeldab infrastuktuuri ettevalmistamist, inimeste koolitamist. Ja see võtab kahjuks kole palju aega.
Herem on öelnud, et Keskmaa õhutõrje maksab miljardi. Keskerakond on rääkinud 350 miljonist. Väga suur erinevus, kumb eksib?
Kumbki ei eksi. Sõltub sellest, mitu patareid soetada. Herem räägib suuremast hulgast patareidest, mida on Eesti kaitsmiseks vaja.
Karilaiule piisab vähemast?
Suur-Tallinna kaitsmise patareide hulk on väiksem.
Kes selle kinni maksab?
Eesti maksumaksja peab selle kinni maksma.
Laiapindne riigikaitse sai juurde päris suured miljonid. Mis me selles eest saame? Varjendid? Või sireenid, millega riik mulle teatab, et peaksin keldrisse varjule minema?
See on siseministri vastutusala. Siseministeerium tahab selgeks teha, kui palju on meil varjualuseid, mida saab varjumiseks kasutada. Elanikkonna informeerimiseks on laual eri variandid. Võimalik on saata SMS-e. Räägitud on ka häiresüsteemidest. Missuguseks kujuneb lõplik otsus, selle vastuse jään võlgu.
Teil on plaanis kaitseliidu tugiteenuste konsolideerimine ja kui ma õigesti aru saan, siis Riho Ühtegile ei meeldi see kohe üldse. Milleks seda vaja on?
Laiapindne riigikaitse on minu jaoks oluline prioriteet. See on üks olulisemaid turvavaipasid, et inimesed on vabatahtlikult valmis riigikaitsesse panustama. Inimesed, kes kannavad vormi ja oskavad relva käes hoidma, peaksid õpetama vabatahtlikke relva käsitsema ja Eesti riiki kaitsma.
Seda kaitseliit ju teebki?
Aga nad ei pea sisestama personali andmeid või tegelema elektripirnide soetamisega. Las sellega tegelevad need, kes ei pea vormi kandma. Niisiis võiks kaitseliidul olla tunduvalt paremad võimalused tegeleda sellega, millega on tarvis tegeleda, riigi kaitsjate väljaõpetamisega.
Miks arvatakse kaitseliidus, et Laanet tahab kaitseliidule käppa peale panna?
Eesti riik annab kaitseliidule sihtfinantseeringu, sel aastal 46 miljonit eurot. Oleme valitsuses kokku leppinud, et lisaks anname kolm miljonit uutele tulijate isikukaitsevarustuse soetamiseks ja 5,2 miljonit nende koolitamiseks. Koos laskemoona ja relvadega räägime suurusjärgust sada miljonit eurot. See raha peab minema Eesti riigi kaitsmisse.
Ühesõnaga, Riho Ühtegi ei saa aru, et Kalle Laanet tahab talle ainult head?
Riho Ühtegi saab väga hästi aru.
Aga kui see on nii, miks on siis vaja Riho Ühtegile meelde tuletada, et kaitseliit ei ole keskvalitsusest täiesti sõltumatu, Kaitseliidu keskkogul puudub otsustusõigus tugiteenuste reformimise otsustamisel ja iseäranis puudub Kaitseliidu keskkogul vetoõigus Vabariigi Valitsuse ning kaitseministri otsuste üle?
See oli vastus ühele riigikogu liikmele arutelu käigus.
Aga miks on tarvis niimoodi jalgu trampida?
Kuidas ma jalgu trambin? Selgitasin riigikogu liikmele, kuidas kaitseministeeriumis organisatsioonide juhtimine käib.
Riho Ühtegiga te nii ei räägi?
Meil on kindral Ühtegiga väga normaalne suhe.
Kuidas suhtute Saksamaa ja Prantsusmaa liidrite paremini või halvemini varjatud soovisse suruda Ukrainale peale halb rahu?
Eesti on olnud kogu aeg seisukohal, et sellist halba rahu ei tohi tulla. Ukraina peab selle sõja kindlasti võitma ja taastama oma territoriaalse terviklikkuse.
Miks Macron ja Scholz sellest aru ei saa?
Usun, et nad saavad, aga eks neil on sisepoliitiline surve ääretult tugev. Teame ju, kui palju sõltub Saksamaa Vene energiakandjatest. Minu kolleegid, Saksa ja Prantsuse peaminister on pärast 24. veebruari selgelt aru saanud, et me ei ole olnud russofoobid, vaid rääkinud reaalsest ohust. Nad on öelnud, et 24. veebruar on neile olnud äratuskell ja silmade avanemine.
Kaja Kallas on selgelt öelnud, et pole vaja Putinile helistada, las istub oma punkris ja tunnetab, et on isoleeritud. Aga Macron helistab, Niinistö helistab. Mis teie arvate, kas on vaja helistada?
Mina ei helistaks.
Lõpetuseks, kuidas on koalitsiooni tervis? Miks valitsuspartnerid teineteisega läbi ei saa?
Valitsuse tervis on väga hea. Minul on näiteks Kristian Jaaniga väga tihe koostöö. Minu vasakul käel istub valitsuse laua taga Jaak Aab, meil ei ole mingeid eriarusaamu.
Lapsetoetuste suurendamise plaani läbisurumine Keskerakonna poolt Reformierakonnaga seda arutamata on põhjustanud palju kriitikat. Te pole küll enam kümme aastat Keskerakonnas, aga ometi tunnete inimesi. Mis neid vaevab? Mis vaevab Jüri Ratase südant?
Selle kohta on kõige mõistlikum tema enda käest küsida. Ega me ju inimese sisse ei näe.
Kui kaua valitsus veel ametis püsib?
Olles ministrikohal peab olema igal hommikul valmis oma portfelli võtma ja lahkuma. Kui hakkad mõtlema, et ministriamet on tore ja hea, siis oled sinna liiga kauaks jäänud. Mul ei ole seda tunnet tekkinud.
